“Tundub, et lastele on hakanud raamatud ka rohkem meeldima,” rõõmustas Tallinna Keskraamatukogu peaspetsialist ja lugemiskoerte programmi koordinaator Merle Tanilsoo saates Tallinna panoraam. “Kui alguses ollakse natuke pelglikumad raamatute suhtes, siis pärast koerale ette lugemist löövad silmad särama. Raamat on käes ja tahetakse seda ka laenuks võtta.”
Alates 2013. aastast saab Tallinna keskraamatukogus lugeda koos lugemiskoertega. Koerte missiooniks on, et laps saaks harjutada ilma tema lugemisoskusele hinnangu andmist. Oluline on kasvatada julgust ja tahtmist lugeda. Kristinal, kes kasutab seda võimalust juba neljandat aastat, muutus lugemisoskus just tänu innustavatele koertele väga heaks.
“Tundub, et lastele on hakanud raamatud ka rohkem meeldima,” rääkis Tanilsoo. “Kui alguses ollakse natuke pelglikumad raamatute suhtes, siis pärast koerale ette lugemist löövad silmad särama. Raamat on käes ja tahetakse seda ka laenuks võtta.”
Tanilsoo sõnul on raamatukogu väga tänulik Eesti abi- ja teraapiakoerte ühingule, eriti Maarja Talile, kes on koeri toonud ja väga head koostööd teinud. „Lugemiskoerte omanikud ja ka koerad ise on lihtsalt võrratud. Iga laps on pärast lugemist nii õnnelik ja rahulolev,” rääkis ta.
Koerad mõjuvad lastele väga hästi
“Alguses läks tal lugemine väga raskelt,” meenutas Kristina ema Eveline Sööt. “Ta hakkas üldse hilja rääkima, kõik on tal kuidagi raskemini kätte tulnud. Aga lugemiskoerast oli talle tegelikult väga palju abi. Koer andis julgust raamatut kätte võtta. Alguses kartis ta tähtigi kokku veerida, alles siis tulid esimesed sõnad, seejärel laused. Siis trüki- ja pärast seda kirjatähed. Aga nüüd loeb ta enda kohta juba väga hästi.”
Lugemiskoera seanssidel on kaasas ka koerajuht. Tema ongi kohal looma juhtimiseks, vaadates, kuidas koer olukorrale reageerib ning hoides kogu protsessil silma peal. Seanssidel käimisest tõuseb kiiresti tulu. Juba peale esimest korda võib lapses märgata muutusi, sest koerad mõjuvad lastele lihtsalt sedavõrd hästi.
“Esimene ülesanne on harjuda kõva häälega rääkima ja ette lugema. See tundub esialgu võõras ja raske. Alles seejärel tuleb soravus, hooaja lõpuks loevad kõik kindlasti enesekindlamalt ja sujuvamalt,” rääkis koerajuht Karin Leet õppeprotsessist. Tema sõnul ongi oluline just kinnistamisprotsess ja muidugi ka koera faktor. “Pärast teeme koeraga näiteks trikke,” rääkis Leet laste lõbustamisest. “Juba ainuüksi see on oluline, et saab koeraga suhtlema tulla. Mõned, kellel endal kodus koera pole, tulevadki lihtsalt tema pärast siia.“
Soovi saada paitatud ja kallistatud ei saa koerale õpetada
Lugemiskoerte programmid toimuvad sel hooajal Tallinna keskraamatukogus, Pääsküla raamatukogus ning Nurmenuku, Pirita ja Männiku raamatukogus. Huvi selle võimaluse vastu on meeletult suur ning praegugi ootavad tahtjad järjekorras. Ühel päeval saavad koertele ette lugeda neli last, igaüks umbes 15 minutit. Lugemised toimuvad vähemalt kaks korda kuus.
Lugemiskoerte programmi on ellu kutsunud Eesti abi- ja teraapiakoerte ühing. Esimesed teraapiakoerad sooritasid Eestis ametikult eksami aastal 2014.
“Pärast seda on palju erinevaid programme ja tegevusi toimunud,” rääkis Eesti abi- ja teraapiakoerte ühingu juht Maarja Tali. “Lugemiskoerte programmiks on aga kindel formaat, mida nimetame koeratiimiks. See koosneb siis koerast ja koerajuhist.”
Koeratiimina tegutsemiseks tuleb sooritada ka eksam, sest abi- ja teraapiakoerte ühing peab veenduma, et nii koerad kui inimesed on programmis osalemiseks igati turvalised.
“Koolitatuse tase on koera puhul selline, et temaga saaks koos töötada,” ütles Tali. “Asi, mida koerale aga õpetada ei saa, on, et ta tõesti sooviks võõraste inimeste ja lastega suhelda ning saada ka paitatud ja kallistatud. Peale seda, kui eksam on sooritatud, valitakse konkreetsele tiimile ka sobiv tegevus.”
Üle Eesti tegutseb kokku umbes 20 lugemiskoera tiimi. Programmiga on lisaks raamatukogudele liitunud ka mõned koolid. Lugemiskoerte programmid on populaarsed üle kogu maailma.
Huvi korral leiab täpsemat infot Lugemiskoerad Eestis Facebooki lehelt, Eesti abi- ja teraapiakoerte ühingu Facebooki lehelt või Tallinna keskraamatukogu kodulehelt. Lisaks on Eesti abi-ja teraapiakoerte ühingul välja tulnud suur valik imeilusaid kirjamarke, mille peal kõik teraapiakoerad ka kenasti esindatud.
