Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna õppejõud Renee Puusepp, kes on 369 Mustermaja projekti algataja ütles, et mustermaja võib olla ühtlasi ka moodulmaja. „Muster on korratav lahendus. Mustermaja me saame aja jooksul parandada ja täiendada. Mustrit saame paigutada väga erinevasse linnaruumi konteksti ehk saame sama mustri järgi teha palju lasteaedasid.“
Tallinna linnavaraamet avalikustas neljapäeval ideekonkursi võitja puidust mustermajade rajamiseks lasteaedadele. Žürii hinnangul osutus selleks OÜ inphysica technology ja KUU OÜ ühistöö „Mätas“.
Uute lasteaiahoonete lahendus luuakse Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonnas arendatud Mustermaja 369 süsteemis, mille eesmärk on aidata kaasa rohepöördele ehituses.
Mustermajad pakuvad võimalust teha ehituses ka rohepööret. Tallinna lasteaedade rajamisel on see aga kindlasti rohepöörde algus. Teisest küljest muutub ka lasteaedade kontseptsioon. Lasteaed muutub pigem lastekülaks.
Uudne on ka konkursi formaat, mille aluseks saab tugev arendustöö. „Muster on tehniliselt välja töötatud ning on näha, et võidutöö kasutab seda väga loominguliselt, kus pakutakse välja lastekeskne lahendus. Ka teised tööd näitasid, et mustri järgi saab väga erinevaid lahendusi pakkuda. Biogeensetest ja looduslikest materjalidest toodetud majas saame hea keskkonna lastele. Lapsed tunnevad kliimapööret kõige rohkem,“ kiitis Puusepp konkursile laekunud töid.
Musterlasteaed annab ehitusse tõhususe. Toodetakse standardkomponente, millest saab kokku panna erinevaid lahendusi. „See näitab ka, kuidas saab erinevaid lahendusi pakkuda mitmesugustele kruntidele olles selle krundi spetsiifiline. Saab teha nii suuremaid kui ka väiksemaid maju. Pilootprojekt selles vallas näitab teed, kuidas mustreid saab korrata ning ehitust tõhustada.“
Puusepa sõnul annab see võimaluse ka ehitushanget teistmoodi läbi viia, sest ehituselemendid lähevad kordamisele ning see toob alla ka ehitushindu.
Korduvuses on ka praktilisuse mõte. Samast moodulist saab ka erinevaid lahendusi kokku panna. Mustermajad on Eesti Kunstiakadeemias ise arenduses juba neli aastat ning neid arendatakse ka edasi. Ta avaldas lootust, et uues arendusetapis saab koostööd jätkata ka Tallinna linnaga.
Looduslähedased tulevikulasteaiad
Žürii liige, Tallinna arhitekt-linnaplaneerija Kevin Villem ütles, et just lasteaedade rajamine mustermaja süsteemis katseprojektina on põhjendatud, sest lasteaedade ruumiprogramm on selge ja tüüpne. Võidutöös nägi žürii Villemi sõnul suurt potentsiaali tuleviku lasteaiakontseptsiooni väljatöötamisel.
„Silma paistis huvitav käsitus, kus on välja pakutud uus looduslähedane hoonetüüp, mis oleks justkui samm traditsioonilisest lasteaiast õuelasteaia poole. 12 rühma on paigutatud ühele kinnistule nii, et tulemus mõjub väikese külana, kuhu tekib nii ühine hoov kui ka väiksemad mängualad rühmadele. Arvestades laste arvu kõikumisi aastate lõikes, tuleb kasuks ka lahenduse paindlikkus – lasteaeda on võimalik nii laiendada kui ka kahandada ning see sobib erinevatesse asukohtadesse,“ selgitas Villem.
Aastal 2018 alustas Tallinn laialdase lasteaedade renoveerimise programmiga, mille raames läbivad uuenduskuuri kõik linna lasteaiad, kus see on vajalik. Tänavu augustis kuulutas Tallinna linnavaraamet välja ideekonkursi Põhja-Tallinna lasteaedadele Päikene ja Pääsupesa keskkonnasäästlike lahenduste leidmiseks, mis võimaldaks tehases toodetud puidust mooduleid lasteaia vajadustega paindlikult kohandada.
Tõhus ja paindlik tehnoloogia
„Mustermaja pilootprojekt võib olla lahendus uute lasteaedade kiiremaks rajamiseks, kuna see tehnoloogia on paindlik ja tõhus. Ühtlasi säilivad nii õpikeskkonna funktsionaalsus kui ka arhitektuuri kvaliteet, sest mustermaja süsteemi paindlikkus tagab arhitektile piisavalt loovust ja mänguruumi, et luua lastele meeldiv koht päeva sisukaks veetmiseks. Suur osa Tallinna 125 koolieelsest lasteasutusest vajab põhjalikku renoveerimist ja mitmed ajale jalgu jäänud majad on meil kavas asendada uute, tänapäevaste hoonetega,“ rääkis Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev.
Abilinnapea Tanel Kiik märkis, et mustermaja süsteemi kasutamine toetab arengustrateegiaid „Tallinn 2035“ ja „Kliimaneutraalne Tallinn“. „Tallinna kui Euroopa rohelise pealinna üheks eesmärgiks on lähtuda juhtimisel kestlikkuse põhimõtetest. Rakendame nüüd esmakordselt avaliku hoone projekteerimiseks mustermaja süsteemi, millega aitame kaasa ringmajandusliku ehituse sünnile, mis eelistab taastuvaid ressursse ja hoiab materjale kauem kasutuses,“ ütles Kiik ja lisas, et keskkonnasäästlikkust suurendab seegi, et läbi on mõeldud moodulite kogu elukaar, sealhulgas hilisem utiliseerimine.
Ideekonkursi peakorraldaja on Tallinna linnavaraamet koostöös Tallinna strateegiakeskusega. Konkursi eesmärgiks oli leida kahele lasteaiale parim ruumiline ja liikuvuskeskkonna lahendus linnaehituslikult keerulises kontekstis – haridus- ja elukvartalis, mis hõlmab suuri paneelelamuid, erivajadustega laste lasteaeda ja kooli, piirkonnakooli ja raamatukogu.
Moodulite tootja selgub järgmise hankemenetluse käigus peale ideekonkurssi. Lasteaedade Päikene ja Pääsupesa uute hoonete projekteerimisega alustatakse 2023. aastal. Lasteaedade valmimine on planeeritud vastavalt 2025. aasta lõpuks ja 2026. aastaks.
Konkursi võitnud OÜ inphysica technology ja KUU OÜ ühistöö „Mätas“ autorid on Raul Kalvo, Lauri Läänelaid, Triin Kampus ja Juhan Rohtla. Võidutöö pälvis preemia summas 12 000 eurot. Teisele kohale tuli DAGOpen OÜ kavand „Kaar“ (Jaan.Kuusemets, Erko Luhaaru, Keiu Tulev, Allar Esko, Anna Solts, Angelina Šilova, Ervin Golvih) ning kolmandale kohale arhitekt11 OÜ kavand „Õisik“ (Illimar Truverk, Sander Aas, Kersti Kernumees, Patrick Barbo). Teise ja kolmanda koha võitjaid premeeriti vastavalt 8000 ja 6000 euroga. Ergutuspreemiaga (4000 eurot) tunnustati AVAB OÜ ja AS Infragate Eesti kavandit „Üheksa“ (Armin Valter) ning Kadarik Tüür Arhitektid OÜ kavandit „Meie rühm“ (Linda Li Arro, Ott Kadarik, Kaarel Künnap, Mats Põllumaa, Jaanika Sau, Mihkel Tüür).
Žürii koosseisu kuulusid lasteaia Päikene direktor Eha Porkma (žürii esimees), volitatud arhitektid-eksperdid Oliver Alver (Tallinna Linnaplaneerimise Amet) ja Ülar Mark (Eesti Arhitektide Liit), volitatud arhitektid Kevin Villem (Tallinna Strateegiakeskus), Eve Komp (Eesti Arhitektide Liit) ja Mari Hunt (Eesti Arhitektide Liit) ning Martin Käärid (Tallinna Linnavaraamet, ehitus- ja hankeosakonna projektijuht). Žürii sekretär oli volitatud arhitekt-ekspert Tiit Sild (Eesti Arhitektide Liit).
