Nädala alguses Eestit tabanud lumetorm Birgit näitas taas ilmekalt, kui oluline on kodanikukaitse seisukohalt tegevuste läbimõtlemine, et ootamatu kriisiga toime tulla.
Üle Eesti oli massiliselt elektrikatkestusi, mõnes piirkonnas on inimesed pidanud vooluta olema päevi. Isegi Tallinnas oli sadu majapidamisi, mis jäid elektrita. Lisaks suur kogus lund, mis tegi liikumise raskeks ja mõnel pool lausa võimatuks.
Erakordsed ilmaolud pole meil õnneks igapäevased, aga suvised kuumalained, üleujutused või talvised lumetormid on muutumas järjest sagedasemaks. Ootamatult tekkinud harjumuspäratu olukord on inimestele proovikivi. Kas me oleme valmis, kui mingil põhjusel läheb mitmeks päevaks elekter ära või katkeb veevarustus? Kas meil on kodus näiteks varuks toiduaineid, joogivett ning piisavalt sooje riideid, et mõni päev hakkama saada?
Viimane lumetorm näitas ka seda, kui oluline on, et majapidamises on olemas korralik lumelabidas. Lumetormi ajal on üsna tõenäoline, et sahk ei jõua nii kiirelt igale poole või näeb puhastatud tee juba mõni tund hiljem välja selline, nagu poleks see sahka mitu päeva näinud.
Ootamatute olukordadega on võimalik kergemini hakkama saada, kui võimalikud tegevused on eelnevalt läbi mõeldud. Kõige alus on planeerimine. Alustada võib kõige lihtsamast. Näiteks hiljuti oli päästeametil kampaania elanike valmisolekuks, naiskodukaitse on juba mitmed aastad propageerinud mobiilirakendust „Ole valmis!“. Tasub see endale alla laadida ja neid soovitusi vaadata, et siis oma igapäevane elu korra läbi mõelda.
Sealt leiab juhiseid ja nõuandeid kõikvõimalike kriisidega toime tulemiseks, alates üldistest käitumisjuhistest ja lõpetades elutähtsate teenuste katkemisega. Elektrikatkestus halvab suurema osa tavapärasest elukorraldusest. Seetõttu on esmane läbi mõelda, millised on alternatiivsed lahendused hakkama saada, kui elekter kaob. Kas majapidamises on olemas näiteks generaator või piisavalt küünlaid, kas on toidu, joogivee ja muude esmatarbekaupade varu, kui näiteks suure lume tõttu on keeruline poodi saada? Mida teha siis, kui maja köetakse elektriga? Paljudes Nõmme eramajades on ahjud ja seetõttu külma kätte jäämine nende elanikke ei ähvarda, kui just küttepuudest puudu pole.
Planeerimine ja läbimõtlemine on tähtis ka kortermajade puhul, kuigi neis on olukord keerulisem, kui elutähtsad teenused peaks pikemalt katkema. Sel sügisel viis munitsipaalpolitsei korteriühistute juhtide seas läbi küsitluse, kust selgus, et kuigi selliste olukordade tekkimist peetakse üsna tõenäoliseks, pole siiani mõeldud, mida reaalselt teha, kui kaob küte või veevarustus. Nõmme korteriühistud olid Põhja-Tallinna ja Lasnamäe kõrval samuti ühed aktiivsemad vastajad. Siit on hea edasi minna, kui need teemad läbi mõelda ja tegutseda.
