“Tehnoloogia on toonud meid tänasesse päeva, aga samas võtmes tehnoloogia kasutamine ei vii meid lahenduste suunas edasi. Tehnoloogia võib aidata tootmises suuri läbimurdeid teha, aga liikuvuses ja transpordis pole vaja mitte niivõrd uusi tehnoloogiaid. Oluline on levitada juba olemasolevat teadmist ja loodud lahendused ka kasutusele võtta,” rääkis liikuvusagentuuri liikuvusekspert Marek Rannala.

Ettevõtjad ja eksperdid arutlesid TalTechis toimunud konverentsil selle üle, kuidas jõuda transpordisektori kliimaeesmärkide täitmisel paberitelt ja visioonidelt tegelikkuseni. Rohepöörde kontekstis on küsimus veel eriti pakiline, kuna maismaatransport moodustab lausa 70% meie heitgaasidest.

“Oleme inimestelt küsinud, mida nad oma keskkonnalt ootaksid. Üha rohkem vastatakse, et selleks on müravaba, roheline ümbrus” rääkis Ülemiste City tegevjuht Ursel Velve. Takistuseks inimeste pealtnäha lihtsa soovi täitmisel on aga just autod. “Kuni me pole ühistranspordi ja kergliikluse arendamisega nii kaugele jõudnud, et autosid siit linnakust päriselt välja tuua, siis ei saa me keskkonda ka kuidagi rohelisemaks muuta. Kannatavad aga inimesed, kes selles ümbruses toimetavad.”

Ülemiste Citys tegutseb pea 500 ettevõtet, mis teenivad tänaseks päevaks kogukäivet enam kui kaks miljardit eurot aastas. Rohelise suunaga ettevõtte tegevjuhi sõnul tuleks nii linna kui riigi tasandil eesmärgiks seada parima ühistranspordisüsteemi disainimine. “Ülemiste Citys näeme, kuidas ainuüksi Rae vallast tuleb meile vähemalt 700 autot päevas. Seda kõike saaks parema ühistranspordiga reguleerida,” lausus ta.

Tuleb liikuda ideaalse ühistranspordi suunas

Ka Alexela juhatuse liige Alan Vaht toonitas ühistranspordi arendamise olulisust heitgaaside vähendamisel ja autostumisega võitlemisel. “Tallinn on selles osas esirinnas,” leidis ta. “Peaksime liikuma selles suunas, kuidas autosõitu vähendada ja ühistransporti edendada. Kui me seaksime aga poliitiliseks eesmärgiks, et teeme sõiduautode kasutamise hästi kalliks, näiteks aktsiisi ja maksuga, siis sellise plaaniga ei saaks poliitik ju valijate hääli. Kehv on anda ka soovitust, mille kohta juba teame, et seda lubav erakond ei pääseks lubaduse enda iseloomu tõttu kunagi riigikokku.”

Seetõttu on Alan Vahti sõnul hea, et just Euroopa tasandilt tuleb suunitlus pürgida täiesti CO2-hetimete neutraalseks maailmajaoks. “Seega tuleb lihtsalt Euroopa direktiivid üle võtta,” leidis ta. Vaht lisas, poliitilised kokkulepped tuleks neis valdkondades teha pikemaks perioodiks kui valimiste vahele jäävad neli aastat. “Praegu puudub pikk plaan, ka ettevõtetel. Neilgi on palju küsimusi, näiteks selles osas, et mida arendada ja kuhu investeerida.”

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi asekantsleri kohusetäitja Indrek Gailani sõnul on praeguseks hetkeks riigi transpordisektorisse tehtavate investeeringute fookus suunatud vaid säästvale transpordile. Palju tähelepanu on pööratud just raudtee arendamisele.

“Probleeme on siin aga mitmeid,” nentis Gailan. “Võime ju elektriautod tänavatele tuua. Kuid kui me varustame neid endiselt nii öelda musta energiaga, mida pole toodetud tuulest, päikesest ja teistest rohelistest lahendustest, siis ei ole elektriautodest kliimamuutustega võitlemises lõppkokkuvõttes midagi kasu.”

Ka liikuvusagentuuri liikuvusekspert Marek Rannala leidis, et kui ka kõik autod asendataks elektriautodega, siis suured parklad jääksid ikkagi alles ja autodega täidetuks. “Meie võimalused ei seisa tegelikult tehnoloogia taga,” leidis ta. “Tehnoloogia on toonud meid tänasesse päeva, aga samas võtmes tehnoloogia kasutamine ei vii meid lahenduste suunas edasi. Tehnoloogia võib aidata tootmises suuri läbimurdeid teha, aga liikuvuses ja transpordis pole vaja mitte niivõrd uusi tehnoloogiaid. Ütleme nii, et jalgratas on juba leiutatud. Aga oluline on levitada juba olemasolevat teadmist ja loodud lahendused ka kasutusele võtta.”

Autod võtavad rohelisemalt ümbruselt võimaluse

Jalgrataste laenamisega tegeleva ettevõte Bikeep tegevjuht Kristjan Lind rõhutas samuti, et lahendused on tegelikult täiesti olemas ja spetsialistidele ka teada. “Lahendused on lihtsad, aga nende vastu võtmiseks vajalikke otsuseid on jällegi raske teha,” nentis Lind, kelle sõnul on kliimamuutustest rääkijateks ehk liigagi sageli just teadlased lastud. “Nemad hoiatavad meid, et kliima soojeneb 2 kraadi, aga see ei tähenda tavainimesele midagi,” rääkis ettevõtja. “Tuleb aga selgitada, et suured alad muutuvad elamiskõlbmatuteks ja sina pead oma kodupaigast ära minema. Või siis tuleb hoopis su kodupaika keegi, kes oma kodus enam muutunud kliima pärast elada ei saa. Olukorda niimoodi kirjeldades hakkaksid inimesed ehk rohkem mõtlema asja pakilisele tähtsusele.”

Ülemiste City tegevjuhi Velve sõnul kahjustab autokesksus nii inimeste tervist kui kogu ümbritsevat linnaruumi. “Praegu istume tundide viisi autos ja ummikutes. See on aga väärtuslik aeg, mida saaksime panustada iseenda tervisesse, hobidesse ja muusse positiivsesse,” selgitas ta. “Autode tõttu kannatab ka meie visuaalne keskkond. Kõikjal, kuhu praegu vaatame, näeme vaid autode merd. Kui poleks sadade autodega parklaid, siis saaksime nende asemele istutada mõned uued puud, sättida inimestele pingid jne. Hetkel puudub meil selliseks keskkonna kujundamiseks kvaliteetne linnaruum. Autod sõna otseses mõttes röövivad selle ja meie elukvaliteet muudkui halveneb. Mürgitavad heitmed ja autostumisega kaasnev istumine on tervise mõttes nagu uus suitsetamine. Isegi, kui iga päev tund aega trenni teha, siis pole sellest piisavalt, kui muul ajal ringi ei liigu.”

Velve sõnul ei piisa ka sellest, kui tehakse lihtsalt innovatiivseid pilootprojekte, aga püsivaid keskkonnasõbralikke lahendusi ei teki. “Me ei tohi lasta pallil maha kukkuda, vaid peame oma keskkonda püsivamalt innovatiivsemaks kujundama,” tõdes ta.

Liikuvuseksperdi Marek Rannala sõnul tuleks kohalikele omavalitsustele panna ka seaduslik kohustus oma süsinikujalajäljega tegeleda. “Siis ei saaks mõni kohalik omavalitsus öelda, et ühistransporti meie ei pea panustama, sest meil sõidavad inimesed autoga,” rääkis Rannala. “Praegu ei tea me taristu süsiniku jalajälje kohta õieti midagi. Ka autoliikluse kohta teame eeskätt, kui palju kütust sõidu käigus ära põletatakse. Igal otsusel peab olema aga number küljes, nii et ei saaks teha ühtegi sammu ilma süsinikujälge vähendamata.”