“Transport ja logistika saavad juba järgmise kahe aasta jooksul rohekiirendi. Roheoskuste arendamise meede lõppeb juba 2026. aastal ning see ei tähenda ainult õppekavade muutmist, vaid ka täiendavaid koolitusi, suunitlusega juba tööturul olevatele töötajatele. Nii et meil on vaja mõelda mitte ainult ühiskonna, vaid ka enda täiendamise peale,” rääkis professor Helen Sooväli-Sepping.

Professor Helen Sooväli-Sepping rääkis TalTechi “Nutika liikuvuse konverentsil”, et Tallinna Tehnikaülikool panustab roheprojektidesse seepärast, et ärgitada kaasa mõtlema päris probleemidele, eesmärgiga väljuda kliima- ja elurikkuse kriisist positiivselt.

“Üks oluline ja tugev eesmärk on Euroopa poolt seatud: saada aastaks 2050 kliimaneutraalseks kontinendiks,” rääkis Sooväli-Sepping, kes on ühtlasi TalTechi rohepöörde prorektor. “Praegu teame, et kõige suurem süsihappegaasi koguheide tuleb energeetikast. Kohe selle järel tuleb transport, mis on seega suur king, mis pigistab. See kõik tähendab, et meil on vaja vähendada transpordist vähenevaid heitgaase aastaks 2050 lausa 90%.”

Pole piisavalt muldmetalle

TTÜ prorektori sõnul on teadlased praeguseks hetkeks öelnud, et transpordisektori elektrifitseerimine meid ei aita, sest selleks pole piisavalt muldmetalle. “Seega elektriautod meid päästa ei saa ja suur küsimus on, kuidas jõuda järgmise paari dekaadiga vajaliku heitgaaside vähendamiseni.”

Sooväli-Seppingu sõnul tuleb lahendusi leida nutikalt ja keskkonnajalajälge vähendavalt. “Meie soov on vaadata kõiki neid tegevusi, mis me teeme, elukaarepõhiselt,” rääkis ta. “See tähendab, et me ei hinda mõju ainult ühes majandussektoris, vaid vaatame seda tervikuna kogu ühiskonna vaatevinklist. Oluline nihe peab tekkima meie endi mõtteviisis, et leiaksime lahenduse sellele, kuidas saada heitgaaside teke meie elus ja toimetamises nulli.”

Teadlase sõnul ei piisa sellest, kui ehitame edasi neljarealisi teid ja mõtleme juurde digitaalseid lahendusi. Kõik tuleb siduda ühtseks komplektiks. “Roheleppe raames on tulemas palju häid meetmeid ka kõrgharidus ja teadussektorisse,” rääkis Sooväli-Sepping. “Ühe meetmena nähakse ka roheoskuste arendamist ja nende integreerimisest meie õppekavadesse, et saaksime tööjõuturule uute oskustega inimesi. Ettevõtjatel maksaks seega mõelda, mis on need uued oskused, mida teie sektoris vaja on?”

Uute oskuste vajadus

Rohepöörde protektori sõnul on üks sektoritest, kus rohepööre eriti kiiresti läbi viiakse, just transport ja logistika. “See valdkond saab juba järgmise kahe aasta jooksul rohekiirendi,” rääkis Sooväli-Sepping. “Roheoskuste arendamise meede lõppeb juba 2026. aastal ning see ei tähenda ainult õppekavade muutmist, vaid ka täiendavaid koolitusi, suunitlusega juba tööturul olevatele töötajatele. Nii et meil on vaja mõelda mitte ainult ühiskonna, vaid ka enda täiendamise peale.”

Kõige tähtsamad märksõnad on teadlase sõnul koostöö ja kaasamine. “Ka rohelepe ütleb, et kedagi ei tohi maha jätta – ei tohi maha jätta ühiskonna nõrgemaid gruppe, kohalikke inimesi ega ka mitte ühiskonda ennast,” tõdes Sooväli-Sepping.

Professori sõnul on eesmärk 2050. aastaks kliimaneutraalseks saada seega üks asi, aga kõik ühiskonnaliikmed peavad ka aru saama, miks seda tehakse. “Nii et teadmised on väga olulised,” rõhutas Sooväli-Sepping. “Transpordisektoris peaks teadmised tänapäeval tuginema elukaarepõhisel vaatel, süsinikujalajälje põhisel hindamisel ja sellest tulenevalt nutikate otsuste tegemisel.”