“Istusin enne koolitundi põrandal ja helistasin haiglasse, et pääseda psühholoogi juurde,” meenutas aastaid ärevuse ja depressiooniga võidelnud Karol. “Lõpuks selgus, et kõik ajad on täis, nagu selgus ka kuu varem helistades.” Tänavu on noored teinud mõne kuuga suitsiidikatseid sama palju, kui varem terve aastaga. Kriisiaeg on vaimseid häireid üha kasvatanud – kolmandikul inimestest on depressioonirisk, ligi pooltel unehäired ning vaimne kurnatus.

Karoli (21) vaimse tervise probleemid algasid põhikooli lõpu poole. “Raskused koolis ja suhetes viisid ärevuse ja depressioonini,” rääkis praegu kutseharidust omandav noor. Esimest korda sai ta abi Rajaleidja kaudu, gümnaasiumi ajal käis psühholoogi vastuvõtul ja alustas ka ravi psühhiaatri juures. Paraku asusid nii psühholoog kui ka psühhiaater vaid linnas. “Käisin maakoolis ja pidin tihti koolipäevi ohverdama, et minna bussiga linna ja tagasi, see raskendas abi saamist oluliselt,” tõdes Karol.

Digiõpe noorele ei sobinud ja nii avastas ta ülikooli astudes kiirelt, et ei suuda iseseisvalt õppida. Ka omal käel elamine ning enda eest hoolitsemine tuli raskelt, mistõttu vaimne tervis halvenes. “Mäletan, kuidas istusin loengusaalis enne tundi põrandal ja helistasin haiglasse, et panna end kirja tasuta psühholoogi juurde,” meenutas Karol. “Olin kuu aega tagasi helistanud, kuid ajad olid täis, ning siis öeldi, et just sel päeval tulevad uued ajad. Helistasin korduvalt, kuid kõnet ei võetud vastu. Loeng algas, möödus tund, pausi ajal helistasin uuesti, saades vastuseks: vabandame, kõik ajad järgmiseks kuuks on kinni. Siit tekkis veelgi muserdavam enesetunne.”

Tervisekassa kodulehel seisab, et jaanuaris tuli näiteks Põhja-Eesti regionaalhaigla psühhiaatri või psühholoogi juurde pääsemist oodata keskmiselt nädal. Samas näitab digiregistratuur, et arstile ei pääse augusti lõpuni.

Lääne-Tallinna keskhaiglas on esimene vaba aeg psühhiaatri juurde 28. juunil, aga juba kümme minutit hiljem ei näita süsteem enam seda aegagi.  Nüüd ei pääse seal haiglas ravile novembri lõpuni. Marientali erakliinikus ei ole kliiniku kliinilise psühholoogi ega psühhiaatri juurde võimalik pääseda aasta lõpuni. Pakkuda pole ka video teel läbiviidavate visiitide aegasid.

Psühhiaatrid pensionile minemas

Milles on pikkade järjekordade põhjus? Riigikontrolli aastaaruanne nentis, et Eestis on psühhiaatritest eriti suur puudus. 2021. aastal oli meil 100 000 inimese kohta vaid umbes 15 psühhiaatrit. Võrdluseks, et 2019. aastal oli OECD andmetel psühhiaatrite arv 100 000 inimese kohta Norras 26 ja Soomes 24. Aastal 2019 hindas Eesti psühhiaatrite selts, et juurde on vaja 30-40 psühhiaatrit. Olukord halveneb veelgi sest üle poolte psühhiaatritest on pensioniealised või jõuavad pensioniikka lähiajal.

Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna poliitikadisainer Vootele Veldre nentis, et haigekassa pakutav raha ei ole suutnud käia sama sammu erateenuste hindade ja turu nõudlusega. “Kasvanud koormusest, palgalõhest ning töötasust tulenevalt on arvestatav hulk psühholooge ja psühhiaatreid liikunud eratervishoidu,” tõdes Veldre. Kokkuvõttes on vajadus uute psühhiaatrite järele väga suur.

Samuti on puudus kliinilistest psühholoogidest, koolipsühholoogidest ja vaimse tervise õdedest. Kutsekojas registreeritud kliinilisi psühholooge on Eestis 181. Kahe aasta taguste andmete kohaselt oleks meil juurde vaja vähemalt 130 kliinilist psühholoogi ja 210 eriarstiabi  psühholoogi. Tööjõu põud on kestnud juba aastaid.

Nii kliinilise psühholoogi kui ka psühhiaatriõpe on pikk ja kulukas. Lisaks magistriõppele tuleb läbida kutseaasta ehk juhendatud praktika, mis alles alates 2021. aastast riigilt raha saab. Kutseaasta on olnud pikka aega projektipõhine, selle eest tasumine on lasunud tööandjatel, reeglina haiglatel.

Hävitav kriisiaeg

Spetsialistide põua juures on kriisaeg mõjunud rahva vaimsele tervisele laastavalt. 28%-l on depressioonirisk, 20%-l kalduvus ärevushäireks, 39%-l unehäirete oht ning 43%-l vaimne kurnatus, ütleb värske Eesti inimarengu aruanne. 18-24-aastaste hulgas oli 2021. aasta alguses depressioonirisk üle 50% vastajatest.

Inimarengu aruande peatoimetaja Merike Sisask märkis, et inimestes tekitab pettumust ja trotsi tunne, et nende arvamuste ja vajadustega ei arvestata. “See soodustab nn alternatiivse maailmavaatega sotsiaalmeediagruppide teket, valeinfo levitamist ja polariseerumist ning üldist usaldamatust riigi ja teiste inimeste suhtes. Vaimse tervise spetsialistide puudus ja teenuste kehv kättesaadavus on ühiskonnas teadvustatud ja väga oluline probleem. See on signaal sellest, et me tegeleme probleemidega liiga hilja,” rääkis Sisask. “Me tegeleme vaimse tervisega siis, kui probleemid on kaugele arenenud – on tekkinud diagnoositavad häired.”

Parem pole ka noorte seis. Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmetel on viimase nelja aastaga inimeste rahulolu oma tervisega, eluga rahuloluga ning peresuhetega langenud. Igal nädalal on oma vaimse tervisega kimpus 78% vastanutest. Poiste olukord on parem, kuid tüdrukutel see halveneb ning nad pruugivad üha enam ka e-sigarette. Peaaegu iga päev kaebab oma vaimse tervise üle 40% noortest, ligikaudu pooled tüdrukutest ja kolmandik poistest. Sagedamini kaebavad noored närvilisuse (19%), uinumisraskuste (19%) ning masenduse ja kurbuse üle (15%). 30%-l 13- ja 15-aastastest tüdrukutest esines viimasel aastal suitsiidimõtteid, poiste vastav näitaja oli 14%.

Eesti koolipsühholoogide ühingu juhi Karmen Maikalu sõnul oli Tallinnas vaimse tervise keskuses 2022. aasta esimeste kuudega sama palju suitsiidikatsetega lapsi ja noori, kui varem terve aasta peale kokku. Umbes kolmandik teismelistest on ennast vigastanud. Aastataguses Pealinna artiklis nentis Tallinna lastehaigla laste vaimse tervise keskuse lastepsühhiaater Ere Vasli, et lastehaiglasse pöördub iga kuu 11-15 suitsiidikatse järgset noort. Enamik neist on vanuses 12+. “Sealjuures 75% noortest, kes surevad enesetapu tõttu, pole kunagi jõudnud psühhiaatrile – nende vaimne tervis on uurimata,” tõi dr Vasli välja nukra statistika. Eestis sureb aastas suitsiidi tagajärjel umbes kümme alaealist.

Tallinna vaimse tervise keskuse rehabilitatsiooniüksuse juhi Mary-Lii Soomeri sõnul on märgata, et nende klientuur on pisut noorenenud – sageli satuvad keskusse noored, kes on asunud ülikooli õppima või iseseisvalt elama. Abivajajate keskmine vanus on 18-30 eluaastat. “Täisealiste puhul kohtab sageli läbipõlemist ja depressiooni, vaimse tervise halvenemise sage põhjus on töökaotus, aga ka ületöötamine.”

Perearstidki ei pääse löögile

“Kriisiaastad on jätnud ka koolinoorte vaimsele tervisele sügava jälje,” nentis kliiniline psühholoog ja Peaasi.ee tegevjuht Anna-Kaisa Oidermaa. “Hinnanguliselt vajaksid vaimse tervise tuge suisa pooled noortest inimestest. Tavaliselt kogevad nad meeleolulangust, ärevust või vaimset kurnatust.” Paraku jäävad pahatihti õigeaegse abita nemadki. Siin oleks koolipsühholoog oluline esmatasandi spetsialist, et tõsisemaid probleeme ennetada.

Noorele täiskasvanule Karolile sai selgeks, et ta vajab abi võimalikult kiiresti. Kuna tasuta võimalusi napib, sai ta vanematelt raha, et minna erakliinikusse. “Seal sain teada, et mul on terve eelneva elu olnud aktiivsus- ja tähelepanuhäire ning autism. See andis palju vastuseid küsimustele ja käitumisele varasemas elus,” tõdes Karol.

Ta usub, et kui ei oleks õiget diagnoosi saanud, oleks segadus ja vaimsed häired veel suuremad. “Katsetasin erinevaid ATH-ravimeid, seega pidin palju testima ja aktiivselt psühhiaatriga kontaktis olema enesetunde muutuste osas,” selgitas Karol. Seega ei piisanud ühekordsest kallist visiidist. “Õnneks saan nüüd suurema osa visiitidest haigekassa abiga makstud. Mu ravimeeskonnas on ka vaimse tervise õde ja psühholoog, kellele annan teada, kuidas mu ravi läheb ning mis probleeme ja eluraskusi mul ette tuleb.”
Perearst Diana Ingeraineni kinnitusel peavad ka perearstid oma patsientidele tutvuste või mis tahes võrgustike kaudu psühhiaatrite visiidiaega taga ajama. “Psühhiaatrid on niivõrd hõivatud oma raskete haigetega, et väiksematele probleemidele, mis ei ole just psühhoos või skisofreenia, neil lihtsalt tähelepanu ei jagu,” tõdes ta.

Dr Ingeraineni sõnul on kurb, et perearstid ei suuda tegelikult selekteerida patsiente õigesse kohta abi saama. “Psühhiaatrid on ise kurtnud, et kui patsiendi visiidiaeg ükskord kätte jõuab, on tema seisund paranenud ja psühhiaatril ei ole enam midagi teha. Seega siis on jälle üks visiidiaeg n-ö raisus,” lausus perearst. Ta usub, et viga lipsas sisse, kui psühhiaatri juurde enam saatekirja vaja ei läinud. “Mulle tundub, et süsteem arenes siis isepidi ja perearstide koostöö psühhiaatritega jäi väga hõredaks. Võimalik, et kui saatekirja nõue oleks jäänud, oleks olukord täna parem. Kardan, et kui meil oleks toona kadunud saatekirja nõue näiteks kardioloogidele, oleksime me nüüd ka südamearstidega sama kurvas seisus.”

Väljaõppeta aferistid

Kuna ooteajad tõelise spetsialisti juurde on pikad, tekib paratamatult kiusatus pöörduda mõne isehakanud terapeudi poole, keda järjest esile kerkib. Kuna Eestis ei ole seadusega määratletud, kes tohib end terapeudiks nimetada, on tekkinud ridamisi ilma vastava erihariduseta ravitsejaid, kes pakuvad kahtlasi meetodeid. Sellega nad hädasolijaid ei aita, vaid ajavad neid veelgi enam segadusse.

“Jagub küllalt inimesi, kes on saanud mingisuguseid elukogemusi, mida nad soovivad edasi anda end suurejooneliselt reklaamides,” tõdes Oidermaa. “Lisaks jagub neid, kes pakuvad vaimse tervise turgutamiseks esoteerikat või alternatiivmeditsiini. Isegi kui sellised teenusepakkujad soovivad teha head, teevad nad tegelikult hoopis kahju.”

Ka perearst Ingerainen tõdes sama: “Pahatihti tulevad ravitseja juures käinud keeruliste probleemidega inimesed perearsti juurde tagasi, sest nad ei ole abi saadud ja lisaks on rahast ilma jäädud. See pahameel pöördub siis esimese poole, kes parajasti kätte saadakse, ja nii saavad perearstid kärada veel selle eest, miks me ei aidanud. Seega tahan inimestele südamele panna: kaaluge hoolega, kellele oma raha annate, sest praegu kohtab igasugu aferiste.”

Umbes kümnel viimasel aastal on ka sotsiaalmeedia soolapuhujatele enneolematud hoogu andnud.

Nõuanded kooliõdedele

Olukord päris spetsilistide juurde pääsemisega pole siiski päris lootusetu. Sellest õppeaastast töötab Tallinna koolitervishoius õpilaste olukorra parandamiseks kolm vaimse tervise õde, kes nõustavad kooliõdesid ning annavad nõu, kuidas varakult ennetada ja märgata vaimse tervise probleeme. “Vaimse tervise õed võtavad osa ka koolilaste tervisekontrollidest, kus õpilased vastavad küsimustikule,” selgitas vaimse tervise õde Ragne Läheb.

Kooliõed saavad vaimse tervise õe käest nõu telefoni või e-kirja teel. “Kui aga mõne õpilase olukord nõuab, läheme kooli kohale, et anda nähtu põhjal soovitused, millist abi talle pakkuda,” lisas Läheb.
Oidermaa kinnitas, et peaasi.ee lehel asub ka tasuta meeleolu parandamise e-kursuse noortele. “Sellist tüüpi asju tasub uurida veelgi. Võib-olla ei lahenda see probleemi kohe, küll aga on midagi, millega saab hakata tegelema juba psühholoogi või psühhiaatri visiidile pääsemise järjekorras oodates. Ka on meil noortele mõeldud lühinõustamine Peahea, kuhu on näiteks juba järgmiseks nädalaks võimalik aega saada.”

Peaasi.ee plaanib noorte jaoks koolitada pere- ja kooliõdesid, koolipsühholooge, sotsiaalpedagooge, vaimse tervise õdesid ja ka teisi sobiliku baasettevalmistusega spetsialiste, kokku 20 inimest. Lisaks koolitab Peaasi.ee teenuse pakkujateks 20 inimest, kel on psühholoogi haridus või kes õpivad psühholoogiat, aga praegu sellel alal ei tööta.

Abiks perearsti e-konsultatsioon

Kiiremini saab abi ka oma perearstilt. “Kõige olulisem on aru saada inimese vaimse tervise olukorrast, kui ta  esimest korda abi küsib,” rääkis dr Ingerainen. “Esimest korda saab patsient nõu e-perearstikeskuse või telefoni teel. Pereõde teeb kindlaks, kas tegemist on häire või haigusega.” Sageli piisab patsiendi suunamisest Peaasi.ee lehele ja eneseabi soovitustest.

Kui inimene vajab siiski põhjalikumat kontrolli, kutsub õde ta enda või perearsti vastuvõtule. “Kiiret psühhiaatri abi vajavad patsiendid suuname Põhja-Eesti regionaalhaigla valvepsühhiaatri vastuvõtule, teistel juhtudel küsime psühhiaatrit nõu e-konsultatsiooni abil,” mainis Ingerainen.
Vastus tuleb nädala jooksul ning psühhiaatrid võtavad üle keerulisemad, nt skisofreeniaga patsiendid.
Nõu saab ka perearsti nõuandeliinilt 1220.

Veldre sõnul allkirjastas  sotsiaalkaitseminister äsja määrused, mis toovad sel aastal omavalitsustele u miljon eurot kodulähedaste vaimse tervise teenuste pakkumiseks. Lisaks on sotsiaalministeeriumil kavas toetada järgnevatel aastatel spetsialistide koolitamist.

Tallinna Ülikooli professor Merike Sisask on öelnud, et olemas on ka vaimse tervise vitamiinid: piisav uni, liikumine, mitmekesine toitumine, söömine ja suhtlemine.

Söömisega vaja vaeva näha

Karol sai eraarsti juures abi ning ta tunneb end palju paremini kui aastaid tagasi. “Mul on küll veel raskusi motivatsiooni ja tervist toetava söömisega, seega arenguruumi on,” tõdes noor. Siiski tunneb ta end kindlalt paremas kohas kui gümnaasiumi alguses. “Ma suudan paremini enda eest hoolt kanda, ma ei taha ära surra, kuigi lootusetusehetki esineb ikka,” tunnistas ta. “Olen täis tahet luua kunsti ja muuta maailma, kui ainult energia ja motivatsioon ka järele jõuaksid! Töötan selle kallal iga päev.”

Karol on kõrvalt näinud ka paljude sõprade raskusi abi saamisel, iseäranis põhikoolis ja gümnaasiumi käivate noorte peobkleeme. “Paljudel ei ole toetavaid vanemaid või on vanematel mõtteviis, et vaimse tervise probleemid pole “päris” või et nendest saab läbi puhtalt tahtejõu või alkoholiga,” on Karol kogenud. “Tean palju noori, kes ootavad kuude kaupa, et isegi tasulist abi saada, ise samal ajal kannatades. See tekitab mulle väga muret, mis muudab omakorda minu tervist halvemaks – mõtlen sõprade probleemide peale ja kurvastan, sest üksainus inimene ei saa muuta suuri süsteeme.”

Teistele temaga samas olukorras abivajajatele soovitab Karol esmalt hoolitsed oma baasvajaduste eest. “Maga, söö ja joo vett piisavalt,” rõhutas Karol. “Ära suru alla, kirjuta või räägi välja! Psühholoogile on raske saada, aga proovi, kasvõi pika järjekorraga. Vahel aitab ka sõbralt või lähedaselt toe või arusaamise otsimine.”

Kust saada vaimse tervise abi?

• Vaimse tervise murega pöördu perearsti poole.
• Nõu saab küsida üleriigiliselt tasuta perearsti nõuandetelefonilt 1220.
• Kiirabi: 112 (24h).
• Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tallinnas, erakorraline vastuvõtt: Paldiski mnt 52, tel 617 2650 (24h).
• Psühholoogilise esmaabi kriisitelefon 1247 (24h).
• Eluliin: 655 8088 (eesti keel), 655 5688 (vene keel) iga päev kl 19-7.
• Hingehoiu telefon 116 123 (24h).
• Tallinna psühholoogiline kriisiabi. Tel 631 4300 E-R kl 9–20, L kl 10-20.
• Usaldustelefon 126 (eesti keel), 127 (vene keel) iga päev 19-23.
• Lasteabi: 116 111 lastele, noortele ja täiskasvanutele (24h).
• Ohvriabi telefon 116 006 (24h).
• Koolipsühholoogide ühingu tasuta nõuandeliini tel 1226 (esmaspäevast reedeni kl 16-20) eesti keeles, tel 1227 vene keeles (teisipäeviti kl 16-20), vastavad koolipsühholoogi kutsetunnistusega kogemustega psühholoogid.
• Veebinõustamine: peaasi.ee; lahendus.net, palunabi.ee, lasteabi.ee
• Nõuandeid ärevuse leevendamiseks leiab www.kriis.ee

Vali endale õige abistaja!

Psühholoog – tema poole võib pöörduda, kui on näiteks probleeme enesehinnangu, enesekehtestamise või karjäärivalikuga. 

Kliiniline psühholoog – tema töö on suunatud psüühilise distressi, psüühika- ja käitumishäirete ja riskikäitumise hindamisele, leevendamisele, ravimisele ja ennetamisele. Tema poole võib pöörduda, kui on vaja välja selgitada, kas inimesel on mõni psüühikahäire, teha selleks teste ja uuringuid. Samuti on kliinilise psühholoogi tööks eri häirete ravimine ja sümptomite leevendamine. 

Psühhoterapeut – on lõpetanud kas psühholoogia või psühhiaatri eriala, kuid lisaks läbinud ka spetsiaalse psühhoteraapia koolituse.

Psühhiaater – arst, kes on lisaks põhistuudiumile läbinud psühhiaatria õppe. Psühhiaatri ülesandeks on vastavalt kliinilisele pildile, haigusloole ja eri uuringute tulemustele diagnoosida psüühikahäire. Vastavalt sümptomitele ja diagnoosile soovitab psühhiaater psühhoterapeutilist sekkumist või määrab ravimi. Psühhiaatriline ravi on kooskõlastatud rahvusvaheliste ravijuhistega.
(Allikas: www.peaasi.ee)

Vaimsed hädad kujunevad välja nooremas eas

• Enamik vaimse tervise probleeme areneb välja lapsepõlves või nooremas täiskasvanueas: 50% vaimse tervise probleemidest avaldub enne 14. eluaastat ja 75% enne 24. eluaastat.
• 28%-l täiskasvanutest on depresioonirisk, 20%-l kalduvus ärevushäireks, 39%-l unehäirete oht ning 43%-l vaimne kurnatus. 2021. aasta alguses oli depressioonirisk üle 50% vastajatest.
• Igal nädalal on oma vaimse tervisega kimpus 78% noortest. Peaaegu iga päev kaebab oma vaimse tervise üle 40% noortest, ligikaudu pooled tüdrukutest ja kolmandik poistest. Poiste olukord on parem, kuid tüdrukute oma halveneb.
• Sagedamini kaebavad noored närvilisuse (19%), uinumisraskuste (19%) ning masenduse ja kurbuse üle (15%). 30% 13-15-aastastest tüdrukutest esines viimasel aastal suitsiidimõtteid, poiste vastav näitaja oli 14%.
• Viimasel 12 kuul esines vähemalt kahenädalasi depressiivsusehooge 45% tüdrukutest ja 23% poistest.
• Aastatel 2016-2021 kasutas psühhiaatri, psühholoogi või psühhoterapeudi teenuseid 13% täisealisest rahvastikust. Teenuseid kasutasid rohkem naised (14%) ja 18-24-aastased (26%), samuti madalama haridustaseme ja väiksema sissetulekuga inimesed. Abivajaduse tekkides eelistas enam kui 2/3 inimestest abi otsimise asemel ise hakkama saada. Psühholoogi või nõustaja vastuvõtust tundis puudust 13%, psühhiaatri vastuvõtust 8%.
• TAI andmetel töötas 2021. aastal Eestis 222 psühhiaatrit, sh oli laste ja noorukite psühhiaatreid 18. Seega oli 100 000 inimese kohta u 15 psühhiaatrit. Võrdluseks: 2019. a oli OECD andmetel psühhiaatrite arv 100 000 inimese kohta Norras 26, Soomes 24, Rootsis 23, Leedus 23 ja Lätis 16. Aastal 2019 hindas Eesti psühhiaatrite Selts, et juurde on vaja 30-40 psühhiaatrit.
• Mulluse detsembri seisuga olid koolipsühholoogid olemas 53% koolidest.