Asjaolu, et me siin Eestis eurooplastest kolmandiku võrra enam planeeti kurname, pole õnneks iga üksikinimese süü, peamiselt tingib selle meie energiasüsteem ehk põlevkivi elekter. Ent ometi saab igaüks oma elustiili üle vaadata ja keskkonnasõbralikumaks muuta.

Eesti elaniku keskmine keskkonnajälg ületab Maa taluvuspiiri 3,8 korda, kuid erineb oluliselt sõltuvalt inimese elukohast ja sissetulekust, selgub Arenguseire Keskuse raportist “Eesti inimeste keskkonnajälg sotsiaalsete gruppide ja piirkonna lõikes”.

Kõige enam põhjustame saastet autode, kodumasinate ning keskkonnavaenuliku küttelahendusega. „Üllatuslikult kasutavad eestlased rohkem seadmeid kui eurooplased keskmiselt.  Seadmed sisaldavad metalle, mida kaevandatakse ja millel on kõrge keskkonnamõju. Ning eestlased sõidavad rohkem isikliku autoga,“ kirjeldas raporti andmeid Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov.

Küttelahenduste poolest on Põhja-Eesti, sh Tallinna elanike keskkonnajälg mõnevõrra pisem, kuna siin kasutatakse peamiselt keskkütet, mis on väiksema jäljega. Ent kui ahjuküte tundub olevat justkui keskkonnasõbralik lahendus, siis keskkonnajälje vaates see nii ei ole.

„See paiskab õhku peenosakesi ja nendel peenosakestel on tervisemõju ja seda ka arvestatakse keskkonnajalajälje hulka.“ selgitas Danilov.

Tea Danilov rääkis, et kuigi taastuvenergia on kindlasti tunduvalt keskkonnasõbralikum kui põlevkivienergia, siis paraku sellest meie kliimas ei piisa. „See on küsimus energiasüsteemi dekarboniseerimiseks laiemalt, ka tuumajaamal võib olla oma koht selles tuleviku energiasüsteemis, kuna see on heitevaba tehnoloogia,“ lausus ta.

Arenguseire Keskuse ekspert Magnus Piirits tõi välja, et peamine erinevus Eesti inimeste keskkonnajälje suuruses tekib elukoha küttelahenduse ja liikuvusega seoses. “Madalama sissetulekuga inimesed kasutavad rohkem ahikütet, mis paiskab õhku rohkem peenosakesi. Jõukuse kasvades väheneb üldiselt kütte keskkonnajälg, kuid suureneb liikuvusega kaasnev keskkonnamõju,” tõi Piirits välja.

Reeglina käib suurema sissetulekuga kaasas ka suurem keskkonnajälg, kuid see ei suurene erinevate tarbimiskategooriate lõikes ühtlaselt.

Näiteks tuleb Arenguseire Keskuse arvutustest välja, et mida suurem on leibkonna sissetulek, seda rohkem omatakse mootorsõidukeid ja kasutatakse lennutransporti, millega kaasneb suurem keskkonnamõju. Samas tarbitud toiduga seotud keskkonnajälg on leibkondadel sarnane. Elukoha küttega seotud keskkonnakoormus on jõukamates gruppides seevastu keskmisest madalam, sest kasutatakse kõrge kasuteguriga ja puhtamaid kütteliike.

Piirkondlikult on keskkonnajälg väikseim Kirde- (2,8) ja Põhja-Eestis (3,4) ning keskmisest suurem Lääne- (4,2), Lõuna- (4,3) ja Kesk-Eestis (4,6) elavatel leibkondadel.

Kirde-Eestis elavate inimeste keskkonnajälg on väiksem igas tarbimise kategoorias, kuid peamine erinevus tekib sellest, et rohkem kasutatakse keskkütet, mis on väiksema keskkonnajäljega. Sama kehtib ka Põhja-Eesti kohta, kus 80% leibkondi kasutab oma kodu kütmiseks kaugkütet või väiksema keskkonnajäljega lokaalkütet. Keskmisest suurema keskkonnajäljega piirkondades on sagedamini kasutusel ahiküte, mille keskkonnajälg on peenosakeste õhku paiskamise tõttu suurem.

Erinevate leibkonnatüüpide keskkonnajälg on ligikaudu sama suur, küll aga erineb selle sisemine struktuur.

Näiteks vanemaealiste leibkondade suurim keskkonnajälg (3,9) on seotud eelkõige elukoha küttega, sest vanemaealiste leibkonna suuruseks on tihti üks või kaks inimest ning köetavat eluruumi inimese kohta suhteliselt palju. Lastega ja lasteta peredel tekib keskmisest suurem keskkonnajälg eelkõige liikuvusest. Lastega pered läbivad aasta jooksul keskmiselt kaks korda rohkem kilomeetreid kui vanemaealiste leibkondade liikmed.

Maa taluvuspiiride kalkulaator on kokku pandud teadlaste ja Euroopa Komisjoni töö tulemusena. Enda keskkonnajälge saab arvutada veebilehel: https://knowsdgs.jrc.ec.europa.eu/cfc

Lühiraport “Eesti inimeste keskkonnajälg sotsiaalsete gruppide ja piirkonna lõikes” on osa Arenguseire Keskuse uurimissuunast „Rohepöörde stsenaariumid Eestis“.