Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut alustas Pirita jões igakevadist noorkalade loendust. 2022. aasta loenduse tulemuste kohaselt rändas Pirita jõest merre 3 500 lõhenoort, kuid sel aastal prognoositakse nende arvu kasvu 5 000-6 000-ni. Loendust teostatakse vaatlusperioodil aprilli lõpust juuni keskpaigani.

TÜ mereinstituudi teaduri Martin Kesleri sõnul sõltub noorkalade arv suurte kalade kudemise edukusest. „Mõnikord rändavad lõhe noorkalad merre juba üheaastasena ning siis on neid palju, enamasti siiski lähevad lõhe noorkalad merre kaheaastasena” ütles ta.

Vaatlusperioodil tühjendatakse loenduseks kasutatavat mõrda igapäevaselt. Kõik mõrda sattunud lõhepojad mõõdetakse, kaalutakse, märgistatakse ja vabastatakse mõrrast ca 2 km ülesvoolu. Märgistatud ja mõrda uuesti sattunud kalade osakaalu põhjal hinnatakse kui palju Pirita jõest igal kevadel lõhe noorkalu merre rändab.

Pirita jõgi on oluline lõhejõgi, kuna jõel kalade liikumist takistavaid suuri paisjärvi pole. Jõe parimad koelmud asuvad Lükati sillast 10 km ülesvoolu. Sügiseti saabuvad täiskasvanud lõhed merest jõkke kudema. Koelmutel teevad emased lõhed kruusa sisse pesa ning peidavad marja kruusa alla. Pojad elavad üks kuni kaks aastat jões ja suunduvad seejärel merre, kus elavad veel tavaliselt paar aastat. Nii saab merre rändavast 20 grammisest lõhest mõne aastaga seitsme- kuni kaheksakilone kala.

Suurimad lõhed, mis jõkke tagasi kudema tulevad võivad kaaluda üle 25 kg. Kalade jaoks on kudemine suur pingutus ning peale kudemist enamus lõhedest hukkub kurnatuse tagajärjel. Mereinstituudi hinnangul on looduslik lõhepopulatsioon Pirita jões taastunud, mistõttu ei lasta jõkke enam kalakasvatuse poegi.

“Pirita jõe lõhepopulatsiooni taastumine on 15 aasta tubli töö tulemus, mille eest oleme tänulikud Põlula kalakasvatusele. Maksimaalselt võib väiksest Pirita jõest kevadel merre rännata kuni 12 000 lõhet ja sellise kandevõime lähedal olime juba 2021 aastal,” tundis heameelt Pirita linnaosa vanem Kaido Saarniit.

Loendustulemused aitavad teadlastel paremini mõista ja hinnata lõhepopulatsiooni seisundit ning kavandada vajalikke meetmeid nende säilitamiseks ja kaitseks. Pirita jõgi on ainuke jõgi Eestis, kus mereinstituut merre rändavaid lõhe ja meriforelli noorkalu mõrraga loendab. Seda on tehtud 2006. aastast alates.