"Vabadus ei ole midagi iseenesest mõistetavat," rääkis trammi teele saates abilinnapea Aivar Riisalu. "Vabaduse säilimise nimel tuleb kogu aeg vaeva näha. Kuna Alo on meie kõigi jaoks muutunud vabaduse sümboliks, siis selleks, et me ei unustaks neid sümboleid, peab see sümbol olema meile nähtav." Jõgeva vallavanem Aare Olgo rääkis, et Jõgeval on plaan püstitada Mattiiseni jaoks mälestusmärk, kuid kui see protsess venib, siis võiks hoopi Alo trammi viia Jõgevale mälestussambaks.
Tallinna Linnatranspordi AS jätkab muusikatrammide projekti ja saadab liinile legendaarsete vabaduslaulude autori Alo Mattiiseni mälestuseks nimetatud trammi.
Abilinnapea Aivar Riisalu rääkis trammi teele saatmisel, et tal oli au Mattiisenit isiklikult tunda, kuigi mehed tegid väga erinevat muusikat. “Muusikuid ühendab soov olla muusika keskel.”
“Alo on meie jaoks meie uue tulemise üks suurimaid sümboleid,” rääkis Riisalu ja lisas, et kohe möödub ka kolmkümmend aastat sellest, kui Pika Hermanni torni taasheisati sinimustvalge lipp. “Need laulud, see laulev revolutsioon, mis meile selle võimaluse andis, kohustab meid täna jätkama neid traditsioone, jätkama seda võitlust, millega need inimesed alustasid. Vabadus ei ole midagi iseenesest mõistetavat. Vabaduse säilimise nimel tuleb kogu aeg vaeva näha. Kuna Alo on meie kõigi jaoks muutunud vabaduse sümboliks, siis selleks, et me ei unustaks neid sümboleid ja et need sümbolid inspireeriksid meid igapäevases võitluses vabaduse ja eksistentsi nimel, peab see sümbol olema meile nähtav.”
Tänu trammile on see võimalik, sest siis käivad ka külalised mujalt Eestist ja välisturistid, märkis Riisalu. Nüüd saab tramm nimega Alo meenutada inimestele, et Mattiisen ladus Eesti vabaduse vundamenti ühe tüki, lisas Riisalu. “Kui ta meid sealt ülevalt vaatab, siis ma arvan, et ta on rahul, et me pole teda unustanud. See on parim, mida me täna teha saame.”
Jõgeva vallavanem Aare Olgo rääkis, et kui trammile nime panemise idee tekkis, siis helistas ta Alo õele Adele, kes jäi sellist uudist kuuldes lausa tummaks. “Ta helistas paari tunni pärast tagasi ja ütles, et see on tõesti väga hea mõte. Mina arvan ka, et see on hea mõte Alo mälestamiseks ja Jõgeva valla teadvustamiseks pealinnas.”
Olgo rääkis, et Jõgeval on plaan püstitada Mattiiseni jaoks mälestusmärk, kuid kui see protsess venib, siis võiks hoopis Alo trammi viia Jõgevale mälestussambaks.
Tallinna Linnatranspordi AS juhatuse esimehe Deniss Boroditši sõnul on sümboolne, et Eesti Vabariigi aastapäeva eel näitame üles austust helilooja vastu, kelle muusika murdis aastakümnete tardumuse ning vallandas rahva hingejõu, mis viis veretus võitluses iseseisvuse taastamiseni.
Meenutab laulvat revolutsiooni
“Alo Mattiisen ja tema muusika on meie uue vabadusaja sümboliks. Loodame, et muusikatramm Alo meenutab nii pealinlastele kui Tallinna külalistele, kui habras on Eesti uus iseolemine ning et selle eest võideldi mitte vägivalla, vaid muusika- ja vaimurelvaga,” lisas Boroditš.
Tallinna Linnatranspordi trammiteenistuse direktor Andres Vään selgitas, et viiendale muusikatrammile nime valides arvestati Jõgeva vallavalitsuse ning valla elanike ettepanekuga. “Muusikatrammi Alo Mattiiseni mälestuseks nimetamise algatus tuli helilooja sünnipaiga rahvalt ning otsustasime, et Jõgeva elanike soov väärib ka meiepoolset toetust,” ütles Vään.
Tallinna Linnatranspordi ASile on nimeliste trammide liinile saatmine pikem traditsioon. Alates läinud aasta septembrist sõidavad Tallinnas Neeme Järvi, Anne Veski, ansambel Smilersi ja lõõtsamaestro Heino Tartese järgi nimetatud trammid. Lisaks muusikatrammidele, sõidab Tallinnas kuus retrotrammi, mis saanud nime Eestile oluliste riigimeeste ja sõjaväelaste järgi. 20 kaasaegset CAF trammi kannavad populaarseid naisenimesid.
Tallinna Linnatranspordi AS otsustas anda muusikute nimed kaheteistkümnele KT-6 trammile, mille kaasajastamisse investeeriti 2016.-2018. aastal 10,8 miljonit eurot.
Tramm väljub depoost 11.15 suunaga Kadriorgu ning kõigis peatustes on neil, kes soovivad Alo Mattiiseni mälestust austada, võimalus trammi siseneda, samuti saab kõigis peatustes siseneda ja väljuda tagasiteel Kardiorust depoosse. Pidulikul sündmusel osalevad Alo Mattiiseni lähedased ning sõbrad, samuti Tallinna linna ja Jõgeva valla ning Tallinna Linnatranspordi esindajad. Alo Mattiiseni muusikat esitavad Jõgeva lapsed.
Trammi paigaldatud teabeaknalt võib lugeda:
Mõistmaks Alo Mattiiseni (1961–1996) suurust, peab tundma maad ja rahvast, kelle poeg ta oli. Eesti on väike riik, mille vabaduspüüdeid on läbi ajaloo maha surutud. Vägivalla ees on siinne rahvas pidanud sageli alla vanduma, ent laulukeeles on leitud võimalus oma lootusi ja unistusi maailmale kuulutada. Läinud sajandi kaheksakümnendate teises pooles alanud rahvuslikku liikumist, mis lõppkokkuvõttes viis Eesti taasiseseisvumiseni, nimetatakse laulvaks revolutsiooniks, sest vabadus saavutati tänu ühislaulmisele, millesse pandi oma hing. Selles vägivallatus vastuhakus võõrale ja vaenulikule etendas keskset rolli isamaaliste laulude looja Alo Mattiisen. Pole ühtki eestlast, kes ise või kelle vanemad ja vanavanemad poleks laulnud Alo Mattiiseni viise. Kuigi iseolemise vaimustus on aastatega tuhmunud ja argipäeva tõeluses löönud vankuma rahvast liitnud ühtsus, kõlavad Alo ülevalt poeetilised ja võimsad ballaadid edasi nende südameis, kes hirmu trotsides kogunesid öölaulupidude lummas oma kodu vabaks loitsima. Alo Mattiisen lahkus meie seast parimas meheeas. Oma imelise aja lapsena rauges looja jõud argipäeva karmis tegelikkuses, ent tema laulud jäävad kõigi nendega, kelle südameis elab vabaduse mõte ja iseolemise magus raskus. Alo Mattiiseni “Ei ole üksi ükski maa” ja teised isamaalised laulud kestavad üle aegade, meenutades üht hinnatuimat helimeistrit, keda Eestimaa pind on kandnud.
