"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
FOTOD JA VIDEO! Linnapea Mihhail Kõlvart: iga kirik on vaimse elu keskus (3)
17. detsember 2019
Ksenija Kurs

"Mulle tundub, et Tallinna linnal on väga selge arusaam, miks Tallinna kirikud on tähtsad. Tõepoolest, see on ajalugu, see on kultuuripärand, aga kõige tähtsam – iga kirik on vaimse elu keskus. Meie ühiskond vajab seda," ütles Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart. 

Kõlvart selgitas, et loomulikult on Tallinna linna kohustus kirikuid toetada ja seda ka loomulikult selle pärast, et kirikud moodustavad Tallinna linna näo. “Nagu öeldud – kirikud on kultuuripärand ja iga kirik kaunistab linnapilti. Soovime, et ka linna panus oleks kaalukas selles, et meie linn muutuks tänu kirikutele ilusamaks.”

Vaata galeriid (23)

Kirikuid külastab linnapea ise tihti. “Iga kord on ühest küljest rõõm tõdeda, kui palju on tehtud tänu linna toetusele, aga loomulikult sa näed ka iga kord, kui palju on veel teha,” ütles ta. “Võib-olla me ei mõtle selle peale tihti või meie arusaam ei ole nii sügav, aga kiriku roll on ühiskonnas palju suurem kui me tihti seda näeme ja aru saame.”

Tallinn on aastatega toetanud kirikurenessansi programmi raames kirikute taastamist ja säilitamist enam kui üheksa miljoni euroga.

“Selle aasta suurimad investeeringud on seotud Oleviste kiriku fassaadi ning vaateplatvormiga, Jaani kiriku tornikiivri ja lääne fassaadiga ning Kaasani kiriku interjööri restaureerimisega,” sõnas abilinnapea Andrei Novikov. “Tallinna linn jätkab kirikute restaureerimist ja toetamist ka edaspidi, 2020. aasta eelarves on kirikurenessansi programmi jätkamiseks ja muudeks restaureerimisteks ette nähtud ühtekokku 1,2 miljonit eurot.”

Novikov märkis, et käesoleva aasta linneelarvest kulub investeeringuteks kirikuhoonetesse ühtekokku üks miljon eurot. 

Kopli Nikolai Imetegija kirikus lõpetati tänavu kiriku fassaadi restaureerimine, paigaldati uus välisvalgustus, videovalve- ja ventilatsioonisüsteem ning piksekaitse. Tallinn linn toetas töid kokku ligi 90 000 euroga. Kirikurenessansi raames toetati kiriku interjööri ja katuse restaureerimist ning ikoonikogu konserveerimist aastatel 2002, 2006 ning 2016-2018.

Kaasani kirik saab kirikuhoovi korda

Kaasani kirikus restaureeriti käesoleval aastal kiriku interjöör, sh laemaalingud ja ikonostaas ning avati saali sissepääsu kohal seinamaal “Iisaku ohverdamine”. Tallinna linn toetas kiriku interjööride restaureerimist ligi 167 000 euroga, lisaks toetati kunstimälestise “Trooniva Kristuse” ikooni ja selle ajaloolise tekstiilkatte seisundiuuringuid enam kui 3000 euroga.

Järgmisel aastal plaanitakse kirikuhoovi korrastamist ligi 150 000 euroga ning ikooni “Trooniv Kristus” ja selle tekstiilkatte konserveerimist ligi 23 000 euroga. 

Kaarli kirikus restaureeriti kiriku lõunapoolne uks ning käärkambri trepp, Tallinna linn toetas töid 57 000 euroga. Kiriku restaureerimist on Kirikurenessansi programmist toetatud aastatel 2004-2007 ja 2016-2018, kui restaureeriti kiriku orel.

Oleviste kirikus restaureeriti sel aastal kiriku läänetorn ja fassaadid ning rekonstrueeriti torni vaateplatvorm. Puidust platvorm asendati roostevabast metallist platvormiga, restaureeriti tornikiivri alumise osa puitkonstruktsioonid, paigaldati uus katuseplekk ning restaureeriti torni ülemised raidaknad. Tallinna linn toetas restaureerimistöid 470 000 euroga. Lisaks toetati kunstimälestiste konserveerimist ligi 37 000 euroga.

2020. aastal plaanitakse kiriku lõunakabeli, peaportaali ja raidakende restaureerimist ning alustatakse keskaegse Hans Pawelsi kenotaafi konserveerimist.                        

Tallinna Kirikurenessansi programmi raames on kiriku restaureerimist toetatud 2001-2009 ja taas 2017. aastast alates. 

Uueneb Püha Vaimu kiriku fassaad

Püha Vaimu kirikus restaureeriti orelit ja alustati keskaegse altari uurimis- ja konserveerimisprogrammiga, mis vältab vähemalt 2024. aastani. Tallinna linn toetas töid ligi 40 000 euroga. Tuleval aastal planeeritakse restaureerida kiriku fassaad, jätkata altari ning maalikogu konserveerimist.                                 

Kirikurenessansi raames toetati kiriku restaureerimist 2002-2003. ja 2006-2007. aastal, mil  taastati kirikutorn, restaureeriti fassaade ning kiriku interjöörimaalinguid. Viimastel aastatel on konserveeritud kirikus asuvat väärtuslikku maalikogu.

Katoliku kirik restaureeriti kiriku peatrepp, orelirõdu ja aknad. Linn toetas töid 70 000 euroga. Järgmine aasta plaanitakse restaureerida kiriku keldrid, fassaadid ja aknad.

Kirikurenessansi raames toetati kirikure restaureerimist 2002. ja 2018. aastal  interjööride restaureerimist.

Jaani kirikus restaureeriti lõppeval aastal kiriku torn ja läänefassaadid. Tornikiivri alumise osa puitkonstruktsioonid asendati osaliselt ja paigaldati uus katuseplekk. Lisaks on alustatud kiriku akende restaureerimist. Tallinna linn toetas restaureerimistöid 165 000 euroga. 2020. aastal plaanitakse jätkata kiriku akende restaureerimist.

Jaani kirik on täielikult restaureeritud

Kirikurenessansi programmi raames restaureeriti aastatel 2005—2010 täielikult kiriku interjöörid ja fassaadid. Jaani kirik on ainus vanalinna kogudusekirik, mis on viimase 20 aasta jooksul täielikult restaureeritud.

Tallinna kirikurenessansi programm loodi 2001. aastal ajalooliste ja muinsusväärtuslike pühakodade restaureerimiseks, millega oli väiksemas mahus alustatud juba 2000. aastal. Programmi raames antakse kogudustele toetust muinsuskaitse all olevate kirikute restaureerimiseks ja nende kultuuriväärtuste konserveerimiseks ning kirikute ja nende kultuuriväärtuste tutvustamiseks.

Aastatel 2000-2010 restaureeriti kokku 22 kirikut ja neis asuvaid kultuurimälestisi erinevatest konfessioonidest kogu linnas. Tallinna linn panustas neil aastail kirikute restaureerimisse kokku 102 miljonit krooni  ehk ligi 6,5 miljonit eurot. Kirikute restaureerimist alustati enamasti fassaadidest. Interjööride restaureerimiseni jõuti vaid Jaani, Rootsi-Mihkli, Nõmme Lunastaja ja Siimeoni kirikutes. Kõige suurema toetuse sai Jaani kirik, mille restaureerimiseks kulus 2005-2010. aastal kokku 25 miljonit krooni. Oleviste kiriku taastamiseks eraldati 2001-2009 19,3 miljonit krooni ja Toomkiriku restaureerimiseks 2000-2009 15,7 miljonit krooni. Seoses majanduskriisiga tuli 2011. aastal Kirikurenessansi programm ajutiselt peatada.

Tallinna kirikurenessansi programmi raames tehtud töödest saab ülevaate siin

Kommentaarid (3)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

bolševikid Põhjast
18. dets. 2019 08:06
Alles see oli kui bolševikid Põhjast vallandasid Pühal Saksamaal vereojad ja kolmekümneks aastaks pikaks tapmist ja vägistamist üle Euroopa. Ikka Martin Luterus ja Katariina von Bora usk nõuab mida uut seega. Ja nüüd vaata juba Rooma aujärje all tagasi?
temaatik
17. dets. 2019 22:42
https://www.darkmoon.me/2013/the-mass-murder-of-russian-christians-and-the-destruction-of-their-churches/ https://theriseofrussia.blogspot.com/2010/11/im-glad-that-gruesome-story-of-katyn.html
meenutaja
17. dets. 2019 17:23
https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?52159 Katoliku kiriku õudustäratav sünnitis – inkvisitsioon on nõudnud ajaloo vältel sadu tuhandeid ohvreid.