Katuseaiad on Tallinnas oma kohta leidmas. Teiste seast võib leida ka hinnatud aedu. Tallinna Tervishoiukõrgkool jagas rahvusvahelisel konkursil teist-kolmandat kohta.
Semiramise rippaiad ehk siis praeguses mõttes katuseaiad olid antiikmaailmas maailmaimed. Katuseaiad on aga Eestisse ja Tallinnasse jõudnud alles hiljaaegu. Seda rõõmustavam on, et Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli aed on leidnud Euroopas kõrge tunnustuse. Katuseaed “Käed külge” jagas rahvusvahelisel kvaliteediinnovatsiooni konkursil teist-kolmandat kohta. “Meil oli tore kirjutada enda tööst ja sellest loodust, aga me kirjutasime lihtsalt rõõmu pärast ja see, et me tõesti saime tunnustuse, oli päriselt üllatus,” kinnitas Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernits.
“Loomulikult on vahva nelja seina vahel raamatust vaadata taime pilti, aga kui õppejõud ikkagi toob sind katuseaeda, mis meil siia on rajatud ja näitab, et see taim näeb selline välja, see maitseb niiviisi ja kolmandat ja neljandat, siis see annab hoopis teise mõõtme kogu õppele,” sõnas Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli tudeng Mart Vestli.
Katuseaed kõrgkooli uues osas oligi loodud kahte eesmärki täitma – õppevahendina ja lõõgastumiseks. Taimede kohta loodud andmebaasile saab hõlpsalt ligi QR koodiga, mis on iga taime juures olemas.
“Iga aasta vahetame mõned liigid välja, mõned on üheaastased, aga suurusjärk on 80 liiki,” selgitas Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud Kaie Eha aia pidamise põhimõtteid. “Meie liikidevalik on peamiselt keskendunud sellele, et oleksid söögitaimed, ravimtaimed ja mõned dekoratiivtaimed ka, sest aia rajamisel me lähtusime sellest, et ühelt poolt kasutada seda õppevahendina, aga kuna siin on nii mõnus istuda, siis tudengid käivad siin lihtsalt ka aega veetmas.”
Katuseaedade rajamine on alles hoogu võtmas. Tallinnas võib neid üles lugeda kahe käe sõrmedel. Mida silmas pidada, kui on soov katuseaeda luua? “Linnakeskkonna vaatevinklist on see ka väga tore tegevus, sest meil tekib selle võrra rohkem looduslikku mitmekesisust, me püüame kinni sadevett, absorbeerime seda,” kõneles Milleti tegevjuht Jaanus Lepik. “Selliseid juhuslikke katuseaedu, mida inimesed ise teevad, on sadu, aga selliseid analüüsitud, läbimõeldud ja kujundatud, pigem kümneid. Soomes ma tean, et rajatakse katustele juba spordiväljakuid, parke – see kõik sõltub projekteerimisest.”
“Uutes ja ka vanemates majades kasutatakse katuseid ära ka aedadena ja eelmisel aastal “Rohelise õue” programmi raames vähemasti üks katus sai oma aia,” rääkis Tallinna abilinnapea Eha Võrk. “Ehitustehnoloogia aitab kindlasti katuseaedade sellisele laiemale arendamisele ka kaasa, sellepärast, et see tähendab ka vee äravoolu- ja kastmissüsteeme ja selliseid innovaatilisi lähenemisi.”
