“Linnas tihedalt koos elamine soodustab tootlikkust ja uuenduslikkust, parandab ligipääsu toodetele ja teenustele ning vähendab vahemaid,” rääkis Tallinna visioonikonverentsil tehnikaülikooli tuleviku linna professor Jenni Partanen. “See soodustab energiatõhusat ehitust ja transporti ning lubab piiratud taristut rohkemate inimestega jagada.”
Partaneni sõnul on meie ühiskonnas vastuolu. Ühelt poolt vajame sotsiaalse stabiilsuse ja heaolu jaoks majanduskasvu, teisalt kahjustab liigne kasv lõpuks ökosüsteemi ning tekitab kliimamuutusi, mis mõjuvad samuti majandusele halvasti. “Samas toodavad linnad suurema osa teadmistest, toodetest ja teenustest,” kinnitas ta.
“Linnas on kõige rohkem investeeringuid ja haritud inimesi, kes võtavad kasutusele uusi võimalusi ja kohanevad muudatustega. Linnad pakuvad praegustele probleemidele mitmeid lahendusi. Peame lihtsalt nende tulevaste väljakutsete keerukat olemust paremini mõistma.”
Autostumine peab vähenema
Tänavune visioonikonverents pööras tähelepanu keskkonnateemadele. Partaneni sõnul on linnad mitmel moel sarnased looduses esinevate ökosüsteemidega, mis vaatamata põhjalikule planeerimisele ja juhtimisele kasvavad ja arenevad vastavalt enda loogikale. “Võime öelda, et rahvastiku tihedus on linnade evolutsiooni põhjus ja ka tagajärg,” lisas Partanen. “Rahvastikutihedus omakorda soodustab tootlikkust ja innovatsiooni, parandab ligipääsu toodetele ja teenustele, vähendab vahemaid, soodustab energiatõhusat ehitust ja transporti ning võimaldab piiratud taristut rohkemate inimestega jagada.”
Negatiivsena tõi Partanen aga välja, et rahvastiku suur tihedus tähendab ka ülerahvastatust, mis muudab linnades elamise ja liikumise kallimaks. “Paradoksaalsel kombel näitavad uuringud, et tiheda rahvastikuga linnades on inimeste eluviisid vähem energiatõhusad ja autosid kasutatakse rohkem kui maal,” ütles ta. “Jätkuvad kliimamuutused tekitavad veelgi ekstreemsemaid ilmastikutingimusi ja rahvastiku liigne tihedus võib muuta linnad haavatavaks.”
Liikuvuse ekspert Marek Rannala leidis, et kõige paremini aitaks autostumist vähendada, kui Tallinnal oleks naabervaldadega ühine ja hästi toimiv ühistransport. Volikogu esimehe Tiit Teriku kinnitusel linn selle suunas viimastel aastatel juba tegutsebki. “Meie huvi on, et linn ei valguks üle oma äärte ümbritsevatesse omavalitsustesse,” lausus ta. “Linna piiri taga elavate inimeste tõmbekeskus on endiselt Tallinn, nad liiguvad siia ja selleks peab läbima pikemaid vahemaid.”
Auto omamine röövib Eesti elanikelt keskmiselt 30% sissetulekust. Pendelrännet saaks vähendada linna tihedamaks ehitades, nii et elanikud ei peaks tööle või meelt lahutama sõitma linna piiri taga asuvatest uusasumitest. “Me oleme statistiliselt väga lähedal Ameerika valglinnastunud linnadele, mille üle me tavaliselt tavatseme naerda,” rääkis arhitekt Indrek Allmann. “Paraku oleme järjest enam muutumas autokeskseks. Valglinnastumine tuleb Tallinnas peatada. Meil leidub palju endisi tühjana seisvaid sõjaväe- ja tööstusalasid, mille arvelt saaks linna tihedamaks ehitada. Roheluse arvelt linna tihendada aga ei saa.”.
Keskkonnasõbralik ruutmeeter
Partaneni sõnul ei tohi me paremate linnade loomiseks neid hooletult tihedamaks ehitada. “Peame uurima linna omadusi ja dünaamikaid praegu ja ka tulevikus,” leidis ta. “See strateegiline töö puudutab kogu linnasüsteemi toimimist. Ligipääsetavust ja liikumisvõimalusi, rohetaristut ja topoloogiat, olemasolevat rahvastikku, ärisid, kultuuri ja teenuseid ning muidugi nutisüsteeme ja uut digitaalset eluviisi.”
Allmann tugines oma ettekandes viimasel kümnendil tehtud linnauuringutele ning tõi välja peamised seaduspärasused, mis kehtivad sarnaselt nii Amsterdamis, Veneetsias kui ka Tallinnas. “Peamine küsimus on, kuidas eksisteerivat linna reorganiseerida. Linna tuleb muuta kompaktsemaks nii füüsiliselt kui ajaliselt,” lausus ta. “Kõige keskkonnasõbralikum on see ruutmeeter, mis ei vaja ehitamist.”
