„Äsja avaldatud andmed näitavad, et riigikogu otsus oli igati hea ja täname neid selle eest. Riigi õiged aktsiisipoliitilised otsused on aidanud Eesti veondussektori konkurentsipositsiooni parandada ning üle pika aja suudame omaenda riigipiiride sees konkureerida välismaiste vedajatega ja nad isegi välja puksida,“ märkis Eesti Logistika ja Ekspedeerijate Assotsiatsiooni (ELEA) juhatuse liige Herkki Kitsing.  

Novembris tegi riigikogu otsuse ära jätta 2022. aastaks planeeritud diislikütuse aktsiisitõus. Statistikaameti väliskaubanduse statistika näitab, et tänu madalamale aktsiisile on maanteevedude sektor teeninud riigile kolme kuuga 7 korda rohkem tulu, kui on olnud sektori viimase nelja aasta keskmine tulu kõrgema aktsiisi juures.

Kolmandas kvartalis oli veonduse ja laonduse tegevusala panus riigi 8,6 protsendi SKP kasvu juures 1,05 protsendipunkti. Kõige rohkem panustas ehitussektor 1,33 protsendipunktiga.

Statistikaameti hiljuti avaldatud II kvartali maanteetranspordi veosemahtude numbrid näitavad, et veosemahud kasvasid 26 protsenti, sh veosed siseriiklikel vedudel lausa 38% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. „See näitab selgelt jätkuvat trendi, et kodumaised vedajad suudavad pakkuda paremaid hindu, kui välismaised konkurendid, kes vallutasid kõrge aktsiisi ajal meie turu,“ selgitas Kitsing. 

III kvartali andmete järgi oli perioodil teenuste ekspordibilanss 509 miljonit eurot, millest maantee kaubavedu tegi 12 protsenti ehk 61 miljonit. Sealjuures oli identifitseeritavatest sektoritest suurem vaid ehituse positiivne ekspordibilanss 74,2 miljoniga. 

„Kuigi eelmise aasta veosemahtude statistikat mõjutab tugevalt ka ilmselt koroonaviiruse piirangud, siis võrreldes 2021 II kvartali numbreid viiruse eelse ajaga on meil ikkagi arvestatav 14%-line tõus. Ehk siis kõik praegused tulemused vastavad ELEA prognoosidele eeldusega, et aktsiisitõusu ära jätmise otsus tehakse,“ lausus Kitsing.  

Diislikütuse aktsiis tõsteti Eestis Euroopa Liidu üheks kõrgeimaks 2016. aastal, mille järgselt tõmbus Eesti veondussektor kokku keskmiselt 12 protsenti aastas. Möödunud aasta mais langetati koroonakriisi mõjul aktsiis ajutiselt normaalsele tasemele tagasi, kuid see pidi taas endisele tasemele tagasi tõusma tuleva aasta kevadel. Novembri lõpus otsustas riigikogu, et jätab kavandatud diislikütuse aktsiisitõusu siiski ära.