"Tulevikku vaadates tuleks vähemalt kodutarbijad börsipõhisest süsteemist välja suunata. Ainult nii on võimalik kliimaeesmärke tulevikus täitma hakata."

Alar Konist, TalTechi energiatehnoloogia professor
10 aastat arhitektuuriõpet Tallinna Tehnikaülikoolis Tehnikateadlane Andres Keevallik : ehitusettevõtjate rahuolematus tõi arhitektuuriõppe tagasi tehnikaülikooli (0)
14. jaanuar 2022

„Minu poole pöördusid paljud ehitusettevõtete juhid, kes väljendasid arvamust, et me peaksime võtma arhitektuuriõppe tagasi enda rüppe, sest väidetavalt ei oldud rahul meie arhitektide inseneriväljaõppetasemega,“ ütles TTÜ emeriitrektor Andres Keevallik raamatuesitlusel “Visioon. Ruum. Vorm. 10 aastat arhitektuuriõpet Tallinna Tehnikaülikoolis”.   

Keevalliku sõnul ei tohi trükisõna lasta kaduda, kuigi on digiajastu. „Sellistel raamatutel, kus on iga sõna kaalutud ja läbimõeldud sisu, nendel on ülisuur väärtus meie kultuuriajaloos,“ lausus ta.

TTÜ rektor aastatel 2000-2005 ja 2010-2015 Andres Keevallik ütles, et hea mõte hakata taas Tehnikaülikoolis arhitekte koolitama tekkis aastal 2000. „Minu poole pöördusid paljud koolivennad, Eesti ehitusettevõtete juhid, kes väljendasid arvamust, et me peaksime võtma arhitektuuriõppe tagasi enda rüppe, sest väidetavalt ei oldud rahul meie arhitektide inseneriväljaõppetasemega,“ lausus ta. „Võttis päris pikka aega, nii et alles teisel rektori ametiajal aastast 2010 läks asi tänu Irina Rauale väga energiliselt käima.“  

Tehnikaülikool pakub rahvusvahelist magistriõppekava

Raua sõnul oli algtõukeks ikkagi see, et Tallinna Tehnikakõrgkoolis õppis päris palju arhitekte. „Ka mina olin seal õppejõud ja nägin, et tase on hea, aga nendel oli Eestis edasi liikuda väga raske,“ rääkis ta. „Kunstiinstituut tollel ajal võttis magistriõppesse sealt koolist umbes kaks inimest. Tehnikakõrgkooli lõpetanutel oli kaks võimalust – kas nad lähevad välismaale või nad ei õpi edasi. Ma nägin, et on palju noori, andekaid ja särasilmseid noori, kes võiks veel edasi õppida. Miks nad peaksid minema kuskile Oulusse või ma ei tea kuhu kooli? Miks nad ei võiks meil õppida? See oli minu eesmärk.“ 

Keevallik sõnas, et töö mis tehtud on suurepärane. “Aga ma ei oska seda võrrelda näiteks EKA tasemega,” rääkis ta. “Jõudsime kiiresti magistriõppe programmideni ja murdsime läbi ka viieaastase koolitus peale. Ja mis on kõige tähtsam, meil on ainsana Eesti arhitektuuri õppeasutustest olnud rahvusvaheline magistriõppekava. Paljudest riikidest inimesi on meil õppinud ja saanud väga hea hariduse koostöös paljude Euroopa teiste ülikoolidega.“ 

Tuleb arvestada tellijaga

Raud ütles, et 104 magistrikraadi saanud tudengit on ikkagi täiesti korralik number. „Eriti hea meel, et nad praktiliselt kõik töötavad oma erialal, on oma bürood teinud. Nende hulgas on juba väga palju volitatud arhitekti kutse saanuid,“ lausus ta. „See tähendab, et oskus, mis nad on siit saanud, annab võimaluse oma erialal toimetada.“  

Arhitekti tööst rääkides sõnas Raud, et paljudele mitte eriala inimestele tundub, et mis see arhitekt ikka teeb. „Joonistab ilusa pildi ja ongi kõik,“ lausus ta. „Aga on ikka väga tõsine töö ja väga suur vastutus. Eskiisi joonistamisel võib-olla tõesti saad kuidagi rohkem lennata, aga kui asi läheb ehitusse, siis pead kõikidega arvestama. Nii ehituslike kui inseneri aladega.”

Raud ütles, et kõige olulisem on arvestada tellijaga. “Kui sa teed koolimaja, siis see peab ikka olema hea kool nii lastele kui õpetajatele,” rääkis ta. “Kui teed loomafarmi, siis ta peab olema nendele lammastele, vasikatele, sigadele või kanadele ka hea. Seal ei ole vahet kas ooperiteatri tegemine või vineeritehase tegemine – mõlematesse tuleb ja peab suhtuma loominguliselt. Ka vineeritehasest on võimalik luua väga huvitav arhitektuurne keskkond.“ 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.