“Mind häirib, et enamik lugusid “Eesti laulul” on inglise keeles. Elementaarne lugupidamine oma emakeele vastu võiks ikka olla!”

Voldemar Kuslap, laulja
Raamatukogud muutuvad üha enam mõnusateks klubideks (1)
17. jaanuar 2022
Aleksandr Gužov

“Vanemad, leidke aega oma lapsele unejutte lugeda!” lausus tänavuse raamatukogude aasta puhul kirjanik ja tõlkija Indrek Koff. “On ääretult mõnus olla lihtsalt oma lapsega koos, see aitab enne magamaminekut rahuneda ja ühtlasi tuua lapsi raamatute juurde. Raamatute lugemine laseb arendada empaatiavõimet, intelligentsi ja sõnavara.”

Keskraamatukogu filiaali, ajaloolise Kadrioru raamatukogu lugejana on Eesti kultuuri koja eestseisuse liige Daisy Järva sellesse lausa armunud. “Meie raamatukogu asub minu elukoha lähedal ja on imearmas paik,” lausus ta. “Raamatukogu on hubane ja õdus, sinna saab ka lihtsalt niisama sisse astuda ja ajalehti-ajakirju sirvida. Selle majaga on mul väga tugev side, armastan seda raamatukogu väga. Olen seal ka ise mitu näitust teinud, tutvustanud Karl Burmani pärandit ja mõned maalinäitusedki oma töödest üles seadnud. Raamatutest on mulle hakanud üha rohkem meeldima elulood ja ajaloolised teosed. Kõike ei jaksa ju kokku osta! Minu valmivad turismiraamatud on samuti kultuuripärandi ja persoonidega seotud.”

12. jaanuaril alanud raamatukogude aasta avasid keskraamatukogus linnapea Mihhail Kõlvart ja abilinnapea Kaarel Oja, kes lugesid ette katkendeid raamatutest, mis olid eelmisel aastal Eestis enim laenutatud. Kõlvart luges kohtumisel noortega ette katkendi Mudlumi teosest “Mitte ainult minu tädi Ellen”.

Järgnenud vestluses rääkis linnapea muuhulgas oma lemmikraamatust, Mihhail Bulgakovi “Meistrist ja Margaritast”, ning kutsus kõiki raamatukogusid külastama. “Selleks, et inimestel oleks ühine kultuuri- ja väärtusruum, tuleb raamatuid lugeda,” lausus ta. “Raamatukogu pakuvad suurepärast kirjanduse valikut ja e-raamatukogudest saab lugemist ka kodust lahkumata.”

Kaarel Oja luges meeleolukal kohtumisel reaalkooli 1. klassi õpilastega ette katkendi Piret Raua raamatust “Tobias ja teine B”.

Palju tähtpäevasid

Raamatukogude aastal tähistab Tallinna keskraamatukogu paljusid tähtpäevi, millest on oodatud osa saama kõik huvilised. Juba 31. jaanuaril saab kümneaastaseks e-raamatukogu ELLU, mis pakub lugemiseks laia valikut kaasaegseid eestikeelseid e-raamatuid nii kodumaiste kui ka välisautorite sulest. ELLU sünnipäeva puhul toimub keskraamatukogu Facebookis põnev mäng, kus saab võita auhindu.

Keskraamatukogu direktor Kaie Holm tõi välja raamatukogude rolli muutumise just info digitaliseerumise tõttu. “Raamatukoguhoidjate ülesandeks on õpetada inimesi kogu nende elukaare kestel pidevalt muutuvas digimaailmas orienteeruma ning tagada sel moel kõigile võrdne ligipääs teadmistele ja kultuurile. Et seda kvaliteetselt teha, peavad aga raamatukoguhoidjate enda teadmised olema kõrgel tasemel ja pidevalt täienema,” rääkis Holm. “Tänapäevases rahvaraamatukogus saab muuhulgas kasutada mitmesuguseid digiseadmeid, pääseda ligi eri digisisule ning omandada uusi digiteadmisi.”

Keskraamatukogu e-raamatukogudest ELLU ja OverDrive tehti eelmisel aastal rekordilised rohkem kui 138 000 e-laenutust. E-raamatute laenutus sai hoo sisse koroonapandeemia ning raamatukogude ajutise sulgemise tõttu, kuid on jäänud kasvama ka piirangute leevenemisel. 2020. aastal kasvas laenutuste arv kolm korda, sest toona märtsis eriolukorraga arvestades avas keskraamatukogu oma e-raamatukogud ja andmebaasid kõigile Eesti elanikele. E-raamatukogudesse on konto loonud rohkem kui 27 600 lugejat üle Eesti.

Eestikeelseid e-raamatuid laenas mullu ELLU kaudu ligi 13 500 lugejat, neist 40% väljastpoolt Tallinna. “Vaadates e-raamatute ja e-audioraamatute laenutusnäitajaid, võib öelda, et viimased kaks aastat on muutnud e-raamatud ja nende laenutamise palju enamatele inimestele vajalikuks teenuseks ning trükiraamatud on saanud enda kõrvale võrdväärsed sõbrad,” ütles abilinnapea Kaarel Oja.

E-raamatute buum

E-raamatute ja e-audioraamatute laenajaid on igas vanuses, kõige nooremad neist eelkooliealised ning kõige vanemad 92-aastane mees ja naine. Tänu koostööle Eesti audioraamatute keskusega saab OverDrive’st laenata ka eestikeelseid audioraamatuid. E-raamatukogude kasutamiseks peab olema linna keskraamatukogu lugeja, sinna saab registreeruda veebi teel aadressil https://keskraamatukogu.ee/kojulaenutus-2-2/e-raamatukogud/.

Keskraamatukogus jätkuvad nii juba tuntust kogunud programmid ja tegevused kui ka eraldi teema-aastale pühendatud ettevõtmised kuni juubeliaasta lõpuni. Sügisel tähistab keskraamatukogu ka oma 115. sünnipäeva. “Raamatukogude aasta koosneb mõtteliselt neljast osast, et tuua esile kõik raamatukogude võimalused,” ütles raamatukogude aasta projektijuht Liina Valbe.

“Aasta esimesel kolmel kuul keskendume raamatukogudele kui kirjanduse ja kultuuri keskustele. Kevadel tutvustame raamatukogude võimalusi tegutseda kogukonnakeskustena. Suvekuudel tulevad raamatukogud oma tavapärastest ruumidest välja ning aasta viimased neli kuud pühendame tuleviku raamatukogule ja tema muutunud rollile. Üle Eesti on ligi 900 raamatukogus oodata sadu sündmusi, kohtumisi, lugemisi, näitusi.”

Kirjanik ja tõlkija Indrek Koff paneb lastevanematele südamele leida aega oma lapsele unejutte lugeda. “See on ääretult mõnus aeg olla lihtsalt oma lapsega koos, see aitab enne magamaminekut lihtsalt rahuneda ja ühtlasi tuua lapsi raamatute juurde,” selgitas ta. “Seda on palju uuritud ja leitud, et raamatute lugemine aitab arendada empaatiavõimet, intelligentsi ja sõnavara.”

Lapsed loevad mõnuga

Laste ja noorte lugemishuvi puudust pole vaja kurta. “On neid, kes loevad rohkem, ja neid, kes vähem. Igaüks leiab endale lemmikteemad,” mainis Holm.

Lugemishuvi saab alguse lapsepõlves ja seetõttu on ka Tallinna raamatukogudel tihe koostöö pealinna koolidega. Näiteks reaalkooli õpilasi võib üsna tihti näha keskraamatukogus aega veetmas. “Kui treening või huviring algab näiteks kell 14 või kell 15, siis hästi paljud tulevad ja õpivad siin lugemissaalis või leiavad hoopis mõne uue raamatu lugemiseks,” ütles reaalkooli 1. a klassi juhataja Aili Hõbejärv.

Reaalkooli õpilane Karl Andres ütles, et tema loeb üsna palju. “Praegu on mul näiteks käsil Harry Potteri esimene osa ehk Harry Potter ja tarkade kivi,” märkis ta.

“Raamatukogud ei kao kusagile! Nad on suurepärane infokanal ja aja jooksulmuutunud heas mõttes klubilaadseks kokkusaamise kohaks,” lausus Järva. “Vaadake, kui palju korraldatakse linna raamatukogudes kontserte, loenguid ja mitmesuguseid muid üritusi. Keskraamatukogu loengute ja raamatuesitluste valik avaldab muljet! Pole enam ainult riiulid ja raamatud, vaid juurde on tulnud inimlik mõõde. Kontserdid ja kohtumised kirjanikega muudavad raamatukogud kultuurilise läbikäimise toredaks paigaks. Info raamatukogu kodulehel täieneb pidevalt.”
Raamatukogude aasta näitab ka, miks on lugemine ohtlik – sest see võib targaks teha! Nii igatahes väidab aasta tunnusvideo.

KESKRAAMATUKOGU ÜRITUSED: Hakka kasvõi juutuuberiks!

• 18. jaanuaril kell 11 toimub veebikeskkonnas Skype seenioride digihommik juutuuberiks olemise ja sisuloomise teemal. Külas on juutuuber Arvo Kassin (pildil). Kell 16 soovitavad raamatukoguhoidjad keskraamatukogu Facebooki otse-eetris raamatuid.
• Kas tunned huvi teiste kultuuride vastu? Osale kultuurivahetuse üritusel! Me kohtume korra kuus ning arutleme eri teemadel, jagame jutte ja teadmisi oma kultuuridest. Esimene kohtumine toimub Zoomis kolmapäeval, 19. jaanuaril kell 17.30.
• 1. veebruaril kell 18 toimub veebikeskkonnas Zoom vestlusõhtu “Rahatargaks raamatukogus”. Külas on investor ja raamatu “Alustava investori käsiraamatu” autor Taavi Pertmann.
• Keskraamatukogu tegemistel saab silma peal hoida, jälgides raamatukogu Facebooki või külastades veebilehte www.keskraamatukogu.ee.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Triin
17. jaan. 2022 23:08
Millal ehitatakse raamatukogu ka Lasnamäe kaugemasse otsa? Praegu on väga 2 lähestikku raamatukogu. Üks neist üsna v mõne jaoks täiesti ligipääsmatu trepiga. Ka parkimine on mõlema raamatukogu juures paras peavalu.