„Uudiskirjandus on populaarne igal ajal, kuid esile on tõusnud taas ka klassika -Remarque ja Hemingway,“ ütles Tallinna Keskraamatukogu võõrkeelse kirjanduse osakonna juhataja Jaanika Tappo. „Palju küsitakse ka helgemat ja rõõmsamat kirjandust, mida oleks hea võrkkiiges või rannas lugeda.“

Suvi on kohal ja paljude muude tegemiste seas saab vihmasel päeval või päikesevarju all lugeda ka häid raamatuid. Puhkusteks tahetakse alati head lugemist, väga palju küsitakse just selleks tarbeks soovitusi ka raamatukoguhoidjatelt.

„Kõige enam laenatakse ilukirjandust, eriti armastus- ja krimiromaane, aga ka näiteks raamatuid psühholoogist ja enesearengust,“ rääkis Tappo. „Väga suur huvi on teoste vastu, mida on ajakirjanduses soovitatud. Uudiskirjandus on populaarne igal ajal, kuid esile on tõusnud taas ka klassika – Remarque ja Hemingway. Raamatuid laenatakse meeleldi raamatukoguhoidjate koostatud hooajalistelt või päevakajalistelt väljapanekutelt.“

Eestikeelse kirjanduse osakonna juhataja Tiina Põldmaa sõnul püsib laenutuste arv kogu aasta vältel samal tasemel. „Küll aga laenavad inimesed suveks tavapärasest veidi rohkem raamatuid korraga, ilmselt seetõttu, et puhkuse ajal valikut oleks ja et näiteks linnast ära sõites ei peaks nii tihti raamatukogu külastama,“ selgitas ta.

Tallinna Keskraamatukogu eestikeelse kirjanduse osakonna raamatusoovitused:

• M.W. Craven – “Kuraator”
• Mia Kankimäki – “Asjad, mis panevad südame kiiremini põksuma”
• Aliis Jõe – “Kõik teed viivad Roomast”
• Heli Künnapas – Mälestusteta suvi (noorteraamat)
• Heidi Raba – Ruuben, Tobias ja Lilli (lasteraamat)

Lapsed ja noored loevad suvel peaaegu sama palju kui kooli ajal, sest just siis on aega nautida oma lemmikuid raamatuid. „Kõige enam loetakse kergemat ilukirjandust ja koomikseid,“ sõnas laste- ja noorteteeninduse peaspetsialist Merle Tanilsoo. „Noored loevad väga palju ka ingliskeelset kirjandust (olenemata oma emakeelest) ja võtavad osa lugemisväljakutsest “Noor loeb”. Populaarsed on teosed raamatukogu lugemisprogrammi “Suvi raamatuga” soovitusnimekirjast, mille abil leiavad lapsed endale uut lugemisvara.“

Lapsed ja noored on Tanilsoo sõnul taas avastamas raamatukogu. „Rõõm on näha, et peale vahepealseid pandeemiast tingitud piiranguid on lapsed ja noored taas avastamas raamatukogu kui toredat ja turvalist ajaveetmiskohta, kus lisaks lugemisele saab ka sõpradega suhelda, mängida ja erinevate huvialadega tegeleda,“ lisas ta.

Tagastamata raamatu eest saab trahvi

Enamus lugejatest tagastab raamatud õigeaegselt. „Suvel kasutatakse lihtsalt rohkem võimalust teavikute tagastustähtaegu pikendada,“ lausus teenindusdirektor Triinu Seppam-Saar. „Kui laenatud raamatule kedagi järjekorras ei ole, saab tähtaega pikendada kuni kolm korda ja teha seda mugavalt kas iseteeninduskeskkonnas Minu ESTER, raamatukokku helistades või kirjutades.“

Raamatute õigeaegsele tagastamisele on Seppam-Saare sõnul kaasa aidanud ka tagastusluugid. „Meil on need suuremate osakondade ja haruraamatukogude juures ja kuhu saab teavikuid tagastada igal ajal olenemata raamatukogu lahtiolekuaegadest,“ ütles ta. „E-raamatute ja e-audioraamatute laenamisel nende tagastamise ja viivise pärast muretsema ei pea – kui teost “ei tagasta”, kaob juurdepääs teosele peale tagastamistähtpäeva automaatselt.“

Sel aastal on suurimaks nõudeks, mida Keskraamatukogu on pidanud esitama, olnud ligi 3400 eurot. „Sellest rohkem kui 3000 eurot oli tagastamata jäetud raamatute 10-kordne hind,“ märkis Seppam-Saar. „Õnneks lugeja viimast siiski tasuma ei pidanud, kuna tagastas raamatud enne määratud tähtaega.“

Nõude summa sõltub alati sellest, mitu raamatut lugeja laenas ja tagastamata jättis. „Mida rohkem raamatuid, seda suurem summa (raamatute 10-kordne hind + tasu viivitatud aja eest iga raamatu pealt),“ selgitas võõrkeelse kirjanduse osakonna juhataja Jaanika Tappo. „Kui lugeja laenatud raamatud tagastab ka siis, kui nõue on antud juba kohtutäiturile eeldusel, et summa ei ole juba tasutud, väheneb nõue raamatute 10-kordse hinna võrra. Sellised juhtumid, kus lugeja tõesti teavikuid ei tagasta ja lugu läheb kohtutäiturini, on siiski väga harvad.“

E-raamatud on aina populaarsemad

Sel aastal on Seppam-Saare sõnul e-raamatuid laenanud juba 10 000 lugejat. „Neist umbes 38% on laenanud ka trükiraamatuid,“ lausus ta. „Kuigi enamus e-raamatute laenajad on vanuses 20-39 (ca 42%), laenavad e-raamatuid kõik vanuserühmad. Noorim laenaja on sel aastal olnud 6-aastane, vanim 102-aastane.“

Tallinna Keskraamatukogu e-raamatukogu OverDrive pakub kuulamiseks ka hulgaliselt kaasaegseid eestikeelseid e-audioraamatuid. Varsti on valikus üle 60 raamatu, nende seas eelkõige eesti autorite teoseid, aga ka tõlkekirjandust. E-audioraamatud on eriti eakatele, kellel esineb nägemisega probleeme, väga hea lahendus.

„Sel suvel tegime koos Ketlin Priilinnaga seenioridele veel lisaüllatuse – raamatukoguhoidjad salvestasid nende jaoks järjejutuna Priilinna põnevusromaani “Emily raamatuklubi”,“ rääkis Seppam-Saar. „Kokku on raamatul 26 peatükki ning neid saab kuulata raamatukogu YouTube’i kanalil.“

2022 on raamatukogude aasta ning see on aidanud raamatukogude võimalusi paremini tutvustada. Suve jooksul võib raamatukogusid üle Eesti näha rohkem ka raamatukoguruumidest väljaspool. „Kutsume juba 9. juulil kell 12-17 kõiki tasuta perepäevale Politseiparki, kus Tallinna Keskraamatukogu on kohal nii telgi, lugemispesa, raamatukogubussi kui -jalgrattaga, laenata saab head kirjandust ja toimub palju põnevaid tegevusi,“ lisas Seppam-Saar.