"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Kõnnirobot aitab laste väikesed jalad liikuma, lastehaigla vajab abivajajate treenimiseks uut robotit (0)
03. jaanuar 2023
Foto: Katrin Vende

“Mida nutmine annab? Ega laps sellest abi saa, kui ema on õnnetu,” märkis alati positiivne Lilian Tuvi, kelle poeg Oliver on liikumise treenimiseks juba 11 aastat kõnniroboti abi vajanud ja tänu sellele tohutu arengu läbi teinud. Nüüd vajab lastehaigla väga intensiivselt kasutatud roboti asemel uut.

Praegu juba 19-aastane gümnaasiumi lõpuklassi noormees Oliver Tuvi on kasutanud 11 aastat oma jalgade tugevdamiseks kõnniroboti abi. Mõistagi ei toimu areng üleöö, vaja on järjepidevat tööd. “11 aastaga on Oliveri lihased tugevamaks muutunud, püstiseis on paranenud, ta suudab hoida pead ja kaela otse. Põhimõtteliselt kogu sirutusfunktsioon on parem,” rääkis noormehe ema Lilian Tuvi.

Tema poja diagnoosiks on tserebraalparalüüs (PCI), mis tähendab püsivat kesknärvisüsteemi ehk ajukahjustust, mille tagajärjeks on füüsilise (ja mõnikord ka vaimse) arengu mahajäämus. Lisaks kõnniroboti treeningutele käib Oliver ema-isaga igal nädalal ujumas ja võimleb kodus. “Kuna olen ise füsioterapeut, on nipid selged ja tänu sellele saan veel hakkama – 19-aastane noormees on ju peaaegu sama suur ja pikk nagu ma ise, kaalult ehk raskemgi veel,” muigas Lilian. “Eks ta ise aitab jõudumööda kaasa, aga vahel läheb jalg alt ära. Siiski on Oliver ise hästi positiivne ja rõõmsameelne ning see annab mullegi jõudu hakkama saada.”

Ratastooliga tavakoolis

Oliver vajab regulaarset treeningut kõnnirobotil. Masin hoolitseb harjutuste intensiivsuse ja ühesuguse kõnnimustri eest viisil, mida füsioterapeut ei suuda. “Kõnnirobot on liikumispuudega lastele hästi kasulik, sest seeläbi on treening intensiivne, paranevad lihasmälu ja jalgade sirutusfunktsioonid,” kirjeldas Lilian. “Kui laps astub ühe jalaga aktiivsemalt ettepoole, on võimalik muuta liikumise suunda paremale ja vasakule – sedalaadi mängulise sammumise käigus saab laps pingutada, talle on stiimuliks seegi, et erinevate mängudega on võimalik punkte koguda. Kui laps vähegi jaksab, kõnnib ta pärast robotitreeningut lindi peal iseseisvalt edasi (ilma robotijalgadeta.”

Kodus kõnnib Oliver ainult raamiga ja keegi peab ikka juures olema, et ta ümber ei kukuks. Koolis ja avalikus kohas liigub noormees ratastoolis. Kolmas abivahend talle on jalatoed ehk ortoosid, mis toetavad Oliveri jalgu hüppeliigestest ja põlvede osas, et jalad ei läheks X-asendisse, vaid oleksid sirged ning puusa- ja põlveliigesed püsiksid kõndimisel õiges asendis.

Sealjuures on Oliver käinud kõik aastad tavakoolis, mitte ei ole koduõppele jäänud. Tundides ja kodustes õpiülesannetes aitavad teda iPad’i tehnilised võimalused. Ema usub, et küllap on poiss rõõmus ka tänu sellele, et teda on igale poole kaasa võetud. “Klassis on tal kaks sõpra juba lasteaiast ja noorte kollektiiv kogu aeg ümber, mingit võõrastamist ei ole tekkinud kogu lasteaia ega kooli vältel,” rääkis Lilian. “Ka sünnipäevadel on neil alati lõbus.”

Väiksemates klassides ja põhikoolis aitas Oliveri omavalitsuse palgatud tugiisik, aga gümnaasiumis saadab teda ema. “Koolis ei saa Oliver üksinda liftiga päris hästi hakkama, ning vahel on see ka katki olnud,” nentis Lilian. “Kuna iseäranis füüsika- ja keemiaklassis on lauad kinni põranda küljes, ei õnnestuks poisil endal kuidagi ratastooli sinna vahele pressida, samal ajal kui ma ise panen ta sinna millimeetriga paika.”

Järjepidev töö toob arenguid

2011. aastal sai Tallinna lastehaigla taastusraviks mõeldud kõnniroboti. Selle ostmiseks algatasid toona kaks Viljandimaal elavat perekonda – Luts ja Tuvi – heategevusprojekti “Elisabet” et aidata mõlemas peres sirguvaid liikumispuudega lapsi.

Tallinna lastehaigla aga vajab nüüd juba uut kaasaegset kõnnirobotit, sest olemasolev seade on vananenud. Nii asub lastehaigla toetusfond just nüüd koguma annetusi uue kõnniroboti soetamiseks “Lapsed, kes kõnniroboti abil kõndimist õpivad, on peamiselt sünnikahjustusega,” mainis Lilian.

Lilianile on 2003. aastal sündinud Oliver kolmas laps ning pärast poja sündi ta enam tööle tagasi minna ei saanud. “Õnneks mees on võimaldanud mulle lapsega koju jäämist ja temaga toimetamist,” märkis Lilian.

Temagi on argimuredele vaatamata rõõmsa ja positiivse olekuga. “Mis mul muud teha olekski – mida nutmine annab?” tõdes ta. “Ega laps sellest abi saa, kui ema on õnnetu.”

Milline on prognoos Oliveri liikumisvõimele, ei oska keegi arvata. “Selle diagnoosi puhul neuroloog ei ütle, kui kaugele laps areneb,” nentis Lilian. Siiani on Oliver pidevalt arenenud. “Väiksena suutis ta vaid ühe päeva kaupa kõnnirobotil käia, seejärel kahe päeva kaupa, ja nüüd võib ta seal kolm-neli päeva järjest käia, enam ära ei väsi,” rõõmustas Lilian edusammude üle. “Varem käisime suvised korrad ära, ning järgmisel aastal enne suve uuesti taastusravile minnes ilmnes tagasilangus, sest lihased ei olnud enam sellises asendis ega nii tugevad nagu eelmiste teraapiakordadega lõpetades. Aga kahel viimatisel suvel pole põhimõtteliselt mingit vahet – paned noormehe kõnniroboti peale, ning tagasiminekut lihasjõudluse osas enam ei ole.”

Suve hakul lõpetab Oliver gümnaasiumi ja valib spordiajakirjanduse, ajaloo või IT eriala. “Kui vähegi saaks, jookseks ta hoopis ringi, spordihinge on temas palju,” nentis ema. “Oliver on täielik spordifänn, talle meeldib kuulata spordiajakirjanike igasuguseid jutusaateid, samuti vaadata spordiülekandeid. Tema televiisor ongi ainult spordi all kinni, midagi muud sealt ei tule!”

Lastehaigla vajab uut masinat

Lilian on poja tulevikuplaanide osas selleski osas optimistlik. Jätkugu õppimine üli- või ametikoolis, kaheksast kolmeni istuma kindlasti enam ei pea, vaid graafik on vabam ja liikumist tuleb juurde. “Elu läheb lihtsamaks, sest ega tal lihtne ei ole hommikust õhtuni paigal istuda kui teised ringi kõnnivad.”

Kõnnirobotiga tehakse Tallinna lastehaiglas aastas u 850 protseduuri. Uue roboti ostmist peab Lilian möödapääsmatuks. “Olemasolevat robotit kasutatakse intensiivselt ja masin on oma aja ära elanud,” tõdes ta. “Juba kaks kolm aastat tagasi tegi ta aeg-ajalt tsirkust – meil on mitu korda juhtunud, et oleme juba kohale sõitnud, ning ühe korra saame teraapiat, kuid teine päev on robot juba katki…”

Uus kaasaegne kõnnirobot, mida Tallinna lastehaigla neuroloogia-taastusraviosakond vajab, maksab umbes 700 000 eurot. Lastehaigla toetusfond algatas kõnniroboti soetamiseks heategevuskampaania ning palub heade inimeste toetust liikumisraskustega lastele ülivajaliku seadme ostmiseks.  Kõnniroboti töö on programmeeritav iga patsiendi individuaalsete vajaduste järgi. Kõnniroboti teenuse kasutamine on lisatud haigekassa nimekirja, seega ei pea patsient teenuse eest ise tasuma.

Aita lastehaiglal kõnnirobotit osta!


• Tallinna lastehaigla toetusfond kutsub häid inimesi üles tegema kõnniroboti ostmiseks ühekordse või püsiannetuse: www.toetusfond.ee/anneta
• Rohkem infot projekti kohta: https://www.toetusfond.ee/konnirobot
• Annetada saab helistades Tallinna lastehaigla toetusfondi annetustelefonidel:
900 7705 – 5 eurot;
900 7710 – 10 eurot;
900 7715 – 25 eurot.
Annetuse saab teha pangaülekandega viies eri pangas:
Makse saaja: Tallinna Lastehaigla Toetusfond
Makse selgitus: “kõnnirobot”
• Swedbank EE142200221001137609
• SEB EE481010220026847017
• Luminor EE921700017000265265
• LHV EE677700771001364621
• Coop Pank EE614204278617991000

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.