“Eestis tehakse aastas korda üks protsent kogu hoonefondist. Sellise tempoga aga läheb sada aastat, enne kui kogu Eesti majad soojapidavaks saavad,” ütles Tallinna Tehnikaülikooli ehitusprofessor Jarek Kurnitski.
Tema sõnul ei ole Eesti selles osas teiste Euroopa riikidega võrreldes teistsuguses olukorras. Kesk-Euroopas ei ole samuti 75% hoonetest energiatõhusad. “Ainsana eristuvad Põhjamaad, kes on pärast Teist maailmasõda maju soojustanud. Nende ehitatud paneelmajad on paremini ehitatud ja soojustatud kui meil või Saksamaal ja Prantsusmaal,” ütles professor. “Põhjamaades piisab väiksematest renoveerimismahtudest kui meil.”

Kordategemise kiirust tuleb kahekordistada

Saksamaal aga kasutatakse ruumide kütmiseks tihtipeale rohkem energiat kui Eestis. “Nad on osanud soojapidavuse mõistes veel kehvemalt ehitada kui meil ehitati nõukogude ajal. Seepärast on arusaadav, miks see probleem on üle kogu Euroopa,” tõdes Kurnitski.
Ehitusasjatundja sõnul oleme olukorras, kus hoonetes tarbitakse 53% Eestis toodetavast energiast. “Meil on, mida kokku hoida. Praegu oleme aga kaugenemas oma eesmärgist energiatõhususe osas,” nentis ta. “Üheks põhjuseks on hoonete vähene renoveerimine. Mahud ei ole olnud piisavad.”
Professor tõi esile, et Eestis on kokku 22 000 korterelamut, millest kuni 17 000 kasutuses ka aastal 2050. Eesti energiatõhususe strateegia ütleb, et kõik enne 2000. aastat ehitatud hooned tuleb korda teha. Kuna umbes 3000 on juba renoveeritud, siis jääb järele 14 000 renoveerimist vajavat korterelamut. Praegust tempot ehk kuni 200 renoveeritavat hoonet aastas tuleks selle eesmärgi täitmiseks ligikaudu kahekordistada. Ent 400 hoonet aastas renoveerida pole seni meile jõukohane olnud. Vaid aastal 2020 suutsime korda teha 293 maja. “Tehnilised lahendused rohkemaks renoveerimiseks on olemas. Ka riigi rahastus on käima läinud, seda eriti KredExi toetuste näol. Selleks suunatakse kuni 100 miljonit eurot aastas ning edaspidi peaksid need mahud veelgi kasvama,” lausus Kurnitski,
Eesti probleem on seni olnud ebaühtlane rahastamine. Näiteks kahel eelmisel aastal ei toetatud renoveerimisi üldse. “Ehitusturg ei saa niimoodi töötada. Riigi haldussuutlikkus ei ole sellisel tasemel, mis viiks renoveerimised pidevaks ja seeläbi ka soodsamaks. Kui see jätkub nagu Ameerika mägedes, siis head tulemust oodata ei ole,” nentis Kurnitski.

Tüüpelamutes olgu sama hea kui uutes majades

Tehnikaülikooli ehitusprofessor Targo Kalamees tõi esile, et renoveerimise laiendamiseks tuleb mõelda ka uutele tehnilistele lahendustele. Üks võimalus on tehaseline renoveerimine, mis annaks ka tüüpkorterite ümberehitusele senisest suurema hoo. “Ettevõtetele on vaja tekitada kindlustunne, et nad teeksid investeeringuid. Kui rahastamine jätkub endises stiilis, et kord seda on ja kord ei ole, siis pole kindlust ja eraettevõtlus selle taha ei tule,” märkis ta.
Kalamees rõhutas, et tüüpkorterelamuid tuleb remontida nii või teisiti. Ka nendes peab inimestel olema hea elada, nagu uutes ehitatavates korterelamutes. “Kodus ei tohi olla hallitust, soojuskaod peavad olema minimaalsed, tagatud peab olema hea sisekliima. Korda tuleb teha ventilatsioon ja küttesüsteem,” loetles Kalamees. “Kui laseme oma hooned veelgi rohkem käest ära, läheb nende kordategemine praegusest palju kallimaks,” tõdes ta.
Energiasäästu ja hoonete tervisliku sisekliima strateegia parandab hinnanguliselt 80% Eesti elanike elamis- ja töötingimusi. Väikeelamute remontimisel neid enamasti soojapidavamaks ei muudeta või tehakse seda liiga vähe. “Parem renoveerime oma hooned kohe B-klassi tasemele kui ootame teiste järele,” ütles Kurnitski. “Võimalused on olemas ning nüüd peavad korteriühistud ja elanikud sellega kaasa tulema.”