Eestis on üsna populaarne sõidueksami turism. Nimelt käivad paljud inimesed Tallinna asemel B-kategooria riiklikke sõidueksameid sooritamas hoopiski teistes Eesti linnades. Põhjuseks tuuakse nii lühemaid sõidueksamite järjekordi kui ka soovi lihtsamalt juhilubasid omistada, mille tõttu on inimesed nõus isegi teise Eesti otsa sõitma.

Näiteks käiakse sõidueksamit Tallinna asemel sooritamas ka Jõhvis. Nimelt on Jõhvis kogu Eesti peale üks madalamaid B-kategooria sõidueksami eduka sooritamise protsente. Mullu läbis sealsetel tänavatel sooritatava eksami positiivselt vaid 44 protsenti, mis on Eesti üks viletsamaid näitajaid.

Tallinn aga asub Jõhvist tagantpoolt alustades vaid koha kõrgemal oma 46 protsendiga eelmise aasta kohta. 13 157 B-kategooria sõidueksami sooritajast läbis selle edukalt vaid 5791. Pealinnas on ka endiselt mitu nädalat pikemad eksamijärjekorrad, mis eriti esmajuhtimise õigust taotlevatele noortele on kevadel õpingute kõrval lausa eriliseks väljakutseks. Seepärast oleks targem sõidueksamit minna tegema hoopis Jõgevale või Põlvasse, kus edukuse protsent ulatub üle 70.

Kuidas saab üldse sõidueksami turism toimuda, kui nõuded peaksid igal pool üle Eesti olema ühesugused? Kõigis 16 linnas, kus sõidueksameid sooritatakse, Kärdlast Narva ja Võruni. Liiklusreeglid on ühesugused, eksamiautod on sama marki, eksami läbiviijadki ühed ja samad.

Transpordiamet kasu ei saa

Mängu võivad siin hoopis tulla autokoolide huvid, kes tulevasi eksamisooritajaid koolitavad. Iga täiendava koolituse eest tuleb maksta. Pärast kolmandat ebaõnnestunud eksamisõitu tuleb autokoolides tasu eest taas mitu tundi õppesõitu teha.

Transpordiameti sõidueksamite üksuse juhataja Risto Kasemäe selgitas, et eksamile registreerudes tasub tähelepanu pöörata, millisele juriidilisele isikule riigilõivu ülekanne tehakse. Kindlasti ei ole Transpordiameti huvides kedagi kasumi teenimise nimel eksamil läbi kukutada. „Transpordiamet ei teeni selle pealt sentigi,“ kinnitas ta.

Tallinna madalate sõidueksamite tulemuste põhjuseks pidas Kasemäe pigem seda, et pealinnas on intensiivsem liiklus kui väiksemates linnades. „Puuduliku ettevalmistusega juhikandidaat võib Tallinnas tõenäolisemalt täbarasse olukorda sattuda ja seeläbi eksamit mitte sooritada?“ leidis ta.

Transpordiameti esindaja sõnul on kõige suurem probleem hoopis selles, et autokooli minnakse seepärast, et saada juhtimisõigus, mitte soovist õppida ohutult liiklema. „Riiklikule eksamile ei ole vaja tulla hea õnne peale lootes katsetama, vaid näitama oma teadmisi ja oskusi,“ pareeris Kasemäe etteheiteid transpordiametile madalast eksamiedust.  

Vaid väga vähesed omandavad autokooli miinimumtundidega sedavõrd head teadmised ja oskused, millega riiklikul eksamil hakkama saada. „Seepärast ongi juhendaja, kelle kaasabil koolist omandatud baasteadmisi täiendada, kindlust ja iseseisvust koguda ja siis riiklikul eksamil särada,“ tõi ta esile.

Liiklustihedus ja eksaminärv

Autokoolide liidu juht Neeme Külmallik pidas vajalikuks märkida, et Tallinnas ongi läbi aegade B-kategooria sõidueksamite läbimise protsent teistest linnadest väiksem olnud. See on muuhulgas tingitud erinevatest liiklusoludest, liiklustihedusest jne.

See, et esimese nelja kuuga B-kategooria esmase eksami statistika 41% peal püsib ei ole midagi enneolematut. „Läbi aastate on aasta esimeste kuude sõidueksami tulemused olnud kehvemad kui suvised. 2020. aastal oli see vaid 37 protsenti. Nagu autokoolid ka ise täheldavad, siis millegipärast on tunda ka õpilaste erinevat taset.“

Ta tunnistas, et sõidueksamite tegijate ehk juhiloa kandidaatide poolelt paistab see tõepoolest sageli läbikukutamisena. „See aga on sageli tingitud tegelikult eksaminärvist, kus mingil hetkel kiilub mõte kinni ja eksamineeritav ei suuda lihtsat olukorda enam lahendada.“

Külmalliku sõnul ei muuda see, et vabariigi peale kokku on 2-3 kehvemapoolse suhtlemisoskusega eksamineerijat, suures plaanis pilti. Sellegipoolest jõuavad need ebameeldivamad juhtumid suurele pildile ning tekib olukord, kus 98% eksamitest on korrektsed, kuid allesjäänud 2% kaheldava väärtusega eksamite emotsioonidest hakkavad isegi sotsiaalmeedias oma elu elama. „Oleme nõus, et ikka leiab aset probleeme eksamineerijatega, aga siis on õpilasel õigus oma tulemust vaidlustada ja vajadusel kaasata ka sellesse õpetaja, et asjas selgust saada,“ tõdes ta.

Euroopa keskmikud

Mis puutub teistes linnades eksamil käimist, siis Külmalliku meelest on jätkuvalt levinud vale arusaam, et väikeses linnas on eksamit lihtsam sooritada. Eksami tulem sõltub paljudest kriteeriumitest ja üks olulisemaid on liikluse kui sellise mõistmine ja teiste liiklejatega arvestamine, samuti keskkond kus liigeldakse.

„Esmase juhiloa taotlejal puudub sõidukogemus ja sattudes võõrasse keskkonda ei ole tulemus alati soovitud ja siis ollakse varmas eksamineerijat süüdistama. Kui aga selles keskkonnas (väikelinnas) võtta mõned sõidutunnid, siis saab eksam suure tõenäosusega sooritatud.“ 

Ta avaldas ka lootust, et Transpordiamet teeb eksamite üle piisavat järelevalvet ja selgitab välja need kitsaskohad, mis eksamil tekivad. Kindlasti on oluline küsida, et mis on eksami eesmärk. Põgusa hetke jooksul, mis eksamineeritav viibib koos eksamineerijaga autos saab kontrollida vaid osa nõutavatest kompetentsidest. „Aga siin peab hindama eespool toodud liikluses hakkama saamist ja ei tohiks keskenduda üksikutele vigadele ja eksamit tuleks käsitleda tervikuna.“

Samas ei tee ka autokoolidele au nõrgad tulemused sõidueksamitel. Kui võrrelda eksamitulemusi teiste Euroopa riikidega, siis Eesti tulemused ei ole üldse halvad. Selline riigi keskmisena 50-55% läbisaamine on enamikus Euroopa riikides.

Rohkem eksamineerijaid

Transpordiamet on ka omalt poolt teinud mõningaid pingutusi, et vähendada sõidueksamite järjekordi, seda eriti suuremates linnades. Eelmisel aastal võeti vastu üle 46 000 sõidueksami, mida on mitu tuhat rohkem kui kaks aastat varem. Tõsi, siis möllas koroona ning eksamisõitu pidi sooritama maski kandes.

Praeguse seisuga on saadaval B-kategooria sõidueksamite aegu pea igasse linna paari nädala jooksul. Tallinnas tuleb aga oodata endiselt mitu nädalat kauem. Tartus, Pärnus ja Jõhvis on võimalik sooritada sõidueksamit nädala jooksul.

Pikad sõidueksamite ooteajad olid viimastel aastatel kahtlemata probleemiks ning seetõttu muutis amet ka sisemist töökorraldust. Nüüd näiteks võib üks eksamineerija senise kuue B-kategooria eksami asemel võtta vastu seitse sõidueksamit päevas. Samuti on juurde värvatud eksamineerijaid, keda üle riigi on ligikaudu 40.

Samas on sõidueksamite läbisaamise hulk kahel viimasel aastal kõigi kategooriate lõikes A-st kuni V-ni olnud positiivne. Kui 2021. aastal oli eksami läbimise protsent 54, siis 2022. aastal tõusis see 57-ni. Paraku ei kehti edukus suuresti Tallinna kohta, kus näiteks selle aasta esimese nelja kuuga on edukalt sooritatud B-kategooria sõidueksamite hulk langenud lausa 40 protsendi peale – 4935 sõidueksami tegijat ning vaid 1941 nendest õnnestunult. Noori ja esmaste juhilubade taotlejaid teeb see veelgi ettevaatlikumaks.

B-kategooria sõidueksamite edukus 2023. aasta esimese nelja kuu jooksul: