Koos hiliskevade ja suvega haarab inimesi muruniitmise ja grillimise palavik. Pealinn uuris, kuidas võiks seda teha nii, et sa ise ja ka naabrid oleks õnnelikud.

Ärimees Jüri Mõis: Pikemas rohus saavad putukad paremini toimetada.

Suvel algab grillihooaeg muidugi jälle peale. Ma armastan grillida ja mulle meeldib grillitud liha lõhn! Selles on suve hõngu, ja võib isegi öelda, et see on hea elu lõhn, eks ole! Ei kujuta suvel ilma nende grillimisteta ettegi. No ja räägitakse, et kui muru on ilusti pügatud, siis on see grillimine veel magusam ja silmal ka hea vaadata. Aga kui maja ehitasin, ütles arhitekt, et selle ümber tuleks jätta pool aeda kõrgema rohuga, kust ei pea kogu aeg nii väga niitma. Nii olengi teinud juba ammu enne seda, kui ametnikud hakkasid soovitama harvemini niita. Räägitakse ju, et pügamata aias saavad igasugused putukad paremini toimetada. Ja päris metsikuks pole asi ka kätte läinud, võib-olla sellepärast, et sinna sai pandud algul muld, kus polnud mingeid umbrohuseemneid. Robotmuruniiduk askeldab mul aias juba mõni aasta. Nii et ma ei mäletagi, kuidas see muruniidukiga põristamine käis. Ainult et kõiki teeääri robot muidugi päris puhtaks ei tee, sellepärast tuleb ikka viimistluseks aeg-ajalt trimmer kätte võtta.

Mupo avalike suhete peaspetsialist Meeli Hunt: Suvalises kohas ikka grilli käima panna ei tohi.

Rohepealinna ja rohepöörde idee näeb ette luua Putukaväila ja hoiduda muruplatside ülemäära tihedast niitmisest. Seda rohekeskset lähenemist ootame kõigilt linlastelt. Mis puutub grillimisse, siis keskkonna- ja kommunaalameti loata ei tohi teha lõket ja grillida kohas, mis ei ole selleks ette nähtud. Esimesed soojad ilmad tõid hulgaliselt inimesi randa ja parkidesse grillima. Aprillis tehti meie korrapidajale 37 väljakutset, mille sisuks oli vales kohas grillimine või sellega kaasnev lõhn või müra, samuti alkoholi tarbimine. Eriti populaarsed kohad tunduvad olevat Sütiste mets ja Merimetsa parkmets, samuti Paevälja ja Tondiraba ümbrus. Lisaks kaebustele on palju helistatud ning grillimise kohta küsimusi esitatud – kas ja kus seda teha tohib. See on igati tervitatav. Grillimise ja lõkke tegemise nõuded leiab https:// www.riigiteataja.ee/akt/106072021005

Korvpallitreener Tiit Sokk: Linnas me ei niida ega grilli, aga maal käies alati.

Ma elan küll Nõmmel, aga kortermajas, nii et linnas küll muruniitmist ja grillimist mul ette ei tule. Ei ole ka märganud, et keegi oleks meie maja rõdul üritanud grillida. Mõnikord on niitmise pärast ka naabritega lahkarvamusi olnud – et nad ei saa hilja õhtul magada. Kunagi öeldi mulle, et meie tulime puhkama, mis sa siin täristad. Aga üldiselt saadakse aru, et kui sa nädalavahetusel jõuad maale, siis on vaja kõik ära teha. Mind see küll ei ärrita , kui keegi muru niidab. Siin Nõmmel on ka ümberringi väiksemad majad ja aiad, eks seda niidukite põrinat ole vahel kuulda. Meie maja ümbruse niitmise eest hoolitseb korteriühistu, kes ostab seda teenust. Muru on siin alati niidetud ja korras.

Roheliste erakonna juht Evelyn Sepp: Muruniitmine on nagu rahvussport, millega on kerge üle pingutada.

Muru niitmine on eestlastele nagu rahvussport, millega oleme vist tõesti üle pingutanud. Õnneks on viimastel aastatel oluliselt muutunud heakorra nõuded, sealhulgas nõuded muru niitmisele. Tark on seejuures teadvustada kahte-kolme asja. Mida rohkem niita, seda vähem on sellest kasu nii inimese enda tervisele kui ka üldisemalt looduskeskkonnale. See vaesustab meie endi mikrofloorat ja selle otsene mõju on suurenevad allergiad, nahahaigused ning kehvem vaimne tervis. Teine teema on kuumasaarte teke, mis aina süveneb. Eestis muutub linn põrgukuumaks, kui siin ei ole haljastust. Eriti olulised on puud, mis päriselt varju pakuvad. Seega tuleb endale teadvustada, et elurikkus peab ka linnas meie ümber säilima. Selle pärast ei saa vaid «kuhugi maale» sõita. Ja kolmas niitmisega seotud aspekt on suur müra. Seega oleks abiks, kui me suudaks kokku leppida niitmise kellaajad või päevad. Kutsun üles niitma mõõdukalt, kindlasti alustame sellega pigem hiljem kui varem.