„Maksutõusude tõttu jääb inimestele ja ka ettevõtetele kokkuvõttes vähem raha kätte. Ka planeeritava käibemaksutõusu maksab lõpuks kinni inimene. Kui samal ajal palgad ei kasva, võib eeldada, et järgmisel aastal tõuseb inimeste elukallidus veelgi,“ kommenteeris Tallinna Tehnikaülikooli majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi teadur Triinu Tapver valitsuse kavandatud maksutõuse.

Eesti Panga hinnangul on tuleval aastal hinnakasv 3,4%, mille põhipõhjus on samuti maksutõusud. Käibemaksu tõus ja aktsiiside tõstmine suurendab ka üleüldist maksukoormust. Samas peaks järgmise aasta lõpus majandus tasapisi ülesmäge ronima hakkama.

Tapver nentis, et ka ettevõtluse vaatenurgast süveneb praegune ebakindlus ehk tootmist tõmmatakse koomale ja tehakse vähem investeeringuid. „Üldjoontes viib see koondamisteni ja tulevikus potentsiaalset tulu toovad projektid jäetakse ootele.“

Tapver tõi teistelt riikidelt õppimise eeskujuna esile, et üldiselt ei ole maksude tõstmine majandusele hoogu juurde andnud. Pigem on maksutõusudel olnud lühiajaliselt majanduslangust veelgi süvendav mõju. Sellise tulemuse on välja toonud ka Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) uuring. Paremaks on osutunud hoopis valitsuse kulutuste kokkuhoidmine.

Tule kustutamine

Siiski soovitab Taltechi rahandusekspert pigem vaadata ette pikemalt kui vaid paar aastat. Eks langusele järgneb alati tõus ja vastupidi. Iseasi, kui kaua langus kestab ja kui sügavale viib.

„Seega riigieelarve, sh maksupoliitika planeerimine ei tohiks olla tule kustutamine, vaid ennetamine,“ järeldas Tapver, tuues selles osas heaks näiteks ka maksuküüru kaotamise – valitsuslubadus küll täideti, kuid pikaajaliselt kuluks see raha igati ära muuks otstarbeks.

Ent juba praegu näeb ta ette, et lähiaastatel tuleb riigile juurde palju täiendavaid kulutusi, mida ei saa Euroopa Liidu nõuete tõttu vältida. Need on peamiselt seotud rohepöördega, näiteks energiasektori rahastamine roheenergiale üleviimiseks. Selleks on aga vaja täiendavat lisaraha, mille leidmiseks riigil head plaani ei ole. 

Suuremas pildis saaks Eesti majanduse käekäiku parandada väärtuslikemate ehk kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamisega ettevõtlussektoris. „Siin on üheks oluliseks võtmeks riigi tegevus kvaliteetse hariduse ning teadus- ja arendustegevuse edendamisel, kasvõi läbi maksusoodustuste,“ pakkus Tapver.

Rahandusministeeriumi lisatulu

Rahandusministeerium on 2024. aasta riigieelarve selgitustes toonud välja, et lisatulu juba jõustunud maksumuudatustest on järgneva nelja aasta peale kokku ligi 800 miljonit eurot, millest ligi 300 miljonit eurot kajastub juba järgmise aasta eelarves, kui käibemaks tõuseb seniselt 20%-lt 22%-ni.

„Käibemaksu tasumine kasvab järgmisel aastal 14,2%, mis tuleb eratarbimise, kodumajapidamiste ja valitsussektori investeeringute ning valitsussektori lõpptarbimise kulutuste ehk käibemaksubaasi komponentide kasvust,“ selgitas rahandusminister Mart Võrklaev.

Samuti on arvestatud maksumuudatuste ja 2024. aasta riigieelarves otsustatud meetmete II ringi mõjuga käibemaksu tasumisele, mis küündib järgmisel aastal 24 miljoni euroni. Käibemaksutulu mõjutab järgmisel aastal oluline poliitikamuudatus ehk standardmäära tõus 22%-ni.

2024. aasta käibemaksu tasumise prognoos tõuseb võrreldes selle aasta prognoosituga 507 miljoni euro võrra ehk kokku 4,079 miljardi euroni. Järgmise aasta käibemaksutulu kasv võrreldes tänavusega kiireneb eeskätt käibemaksu standardmäära tõusu mõju tõttu.

Eesti Pank omakorda hindab oma prognoosis, et järgmisel aastal kehtima hakkav kõrgem käibemaksu standardmäär ühes aktsiisitõusudega siiski ka suurendab veidi maksukoormust. Samas peaks see langema taas 2025. aastast, mil rakendub uus füüsilise isiku tulumaksusüsteem.

Samal ajal on eelarvesse jõudnud viimase aja kiire hinnakasv ja intressitõus, mis tõstab indekseeritud sotsiaaltoetuseid ning laenuteenindamise kulu. „Valitsuse otsus hoida kaitsekulud vähemalt 3% SKP-st tähendab suuremaid investeeringuid. Kokkuvõttes jääb eelarvepuudujääk prognoosiaastatel 3%–4% piirimaile SKPst,“ hindas keskpank.

Maksukoormuse järsk tõus

Valitsus eeldab, et sügiseste eelarveotsuste majandusaktiivsust jahutav mõju koondub peamiselt 2025. aastasse, mil seatakse sihiks eelarvepositsiooni parandamist 2,2% võrra SKP-st. 2026. ja 2027. aastal on täiendav eelarvepositsiooni parandus suurusjärgus 0,5% SKP-st aastas, mis ei tohiks oluliselt majanduskasvu pärssida. Meetmete mahust on põhiosa tulumeetmetel, kuid ka kulukokkuhoid panustab eelarveseisu parandamisse.

Erinevate maksumuudatustega loodetakse majandusest kokku koguda täiendavalt ca 2% SKP-st alates 2025. aastast. „Seega tõuseb maksukoormus 2025. aastal järsult ning püsib sarnasel tasemel järgnevatel aastatel. Sealhulgas on teadmata, kuidas sisustatakse laiapindse julgeoleku maksu, millest loodetakse riigikassasse koguda 1% SKP-st ning mille sisu osas peaksid diskussioonid jätkuma järgnevatel kuudel,“ tõdes rahandusministeerium.