Mitu Euroopa riiki on teatanud ülinakkavate leetrite juhtumite sagenemisest, põhjustades muret ja nakkusohtlikkust ka teistes riikides. Sel nädalal sai Harjumaal elav täiskasvanu kinnituse, et on samuti nakatunud leetritesse. Miks on leetrid järsku niivõrd palju sagenenud ning kuidas vältida haigestumist?

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) andmetel registreeriti Euroopas 2023. kokku 2361 leetrite juhtu. Eestis on seni suutnud leetrite levikut tõhusalt kontrollida. 2019. aastal registreeriti Eestis 27 haigusjuhtu, 2020.-2022 ajal leetrite haigusjuhte ei registreeritud. Möödunud aastal registreeriti neli sissetoodud haigusjuhtu, kaks Taist, üks Saksamaalt ja üks Araabia Ühendemiraatidest. Sel nädalal sai leetrite diagnoosi Harjumaal elav täiskasvanu ning tegemist on kohaliku juhtumiga, sest nakatunu ei ole viimasel ajal välisriiki reisinud.

Terviseameti andmetel on leetrite puhul tegemist ülinakkava haigusega, mis levib õhu kaudu ning üks nakatunu vaktsineerimata inimeste hulgas võib nakatada kuni 18 inimest. Viiruse peamisteks sümptomiteks on üle 40-kraadine palavik, peenikene täpiline punane lööve, köha, nohu, valgusekartus ning suurenenud lümfisõlmed. Haigusnähtude järgselt teisel päeval võivas tekkida põskede limaskestale valkjad erkpunase äärisega laigud ning mõne päeva pärast nahale lööve. Viiruse tüsistusena võib omakorda tekkida ka kõrva-, kopsu- või raskematel juhtudel ka ajukoe põletik ehk entsefaliit. Haigus võib lõppeda ka surmaga.

Leetrihaige on nakkusohtlik reeglina 4–5 päeva enne ja kuni 5 päeva pärast lööbe teket. Peiteperiood võib kesta 7 kuni 21 päeva, keskmiselt 10 päeva.

Kõige tõhusam leetrite vastu on vaktsineerimine

Kõige tõhusam viis haigestumise vältimiseks on leetrite vastu vaktsineerimine. Eelmisel nädalal Harjumaal haigestunud isik oli küll lapsena leetrite vastu vaktsineeritud, kuid sünniaasta viitab sellele, et 1960ndate lõpus saadud üks vaktsiinidoos ei hoidnud ära haigestumist.

„Leetrid on nakkushaigus, mis võib lõppeda ka surmaga. Kõige ohtlikumad on nad inimestele, kellel on madalam immuunsus või kes ennast vaktsineerida ei tohi ehk rasedad ja alla aastased lapsed, sest tegemist on elusvaktsiiniga,“ märkis 2023. aasta arsti tiitli pälvinud perearst Le Vallikivi.

Vallikivi sõnul on Eestis hirm leetrite vastu põhjendatud ja oma roll on olnud ka koroonaviirusel, mistõttu tajutakse nakkushaiguste levikut paremini. Kui covidi ajal leetrijuhtumid vähenesid, sest inimesed olid kodus, siis igal aastal on mõned juhtumid ikkagi diagnoositud.

„Möödunud sajandil oli peres näiteks 11 last ja täiskasvanuks said neist vaid kaks, sest ülejäänud surid vaktsiinväditavatesse haigustesse. Emad kaklesid polikliinikus, kelle laps saab esimesena lastehalvatuse vaktsiini, kuna praktiliselt polnud peret, kus see haigus ei olnud kedagi puudutanud,“ meenutas Vallikivi.

Seetõttu on inimestel tekkinud petlik ohutusetunne, et need haigused on justkui mineviku lastehaigused, mida enam ei eksisteeri. Tänapäeva leetripõdemine on aga eriti ohtlik, sest ka arstid ei pruugi haigust ära tunda, kuna pole leetreid kunagi ise näinud.

„Isegi minuvanused arstid ei ole enamasti leetreid päriselt näinud. Oleme näinud vaid koledaid pilte õpikutest,“ tõdes Vallikivi.

Terviseamet kutsub äsjase juhtumiga seoses lapsevanemaid üles kiirelt tegutsema, kui laps on jäänud seni mingil põhjusel leetrite vastu vaktsineerimata. Immuniseerimise võimaluste kohta oskab nõu anda perearst või koolitervishoiuteenuse osutaja. Kõik immuniseerimiskava vaktsiinid on lastele tasuta.

Vaktsineerimine on samuti oluline ka täiskasvanute puhul ning seda tasuks kindlasti kaaluda juhul, kui on nakatumise ohuga seotud töö- või erialane tegevus (nt meditsiinitöötajad); kui peres on alla 1-aastaseid lapsi, rasedaid või immuunpuudulikkusega inimesi. Nakatumisoht on ka riskipiirkondadesse reismisel. Samuti soovitab Terviseamet leetrite revaktsineerimist täiskasvanutel, kes on sündinud ajavahemikul 1980-1992, mil kasutati Venemaalt toodud leetrivaktsiini, mille kvaliteet oli ebastabiilne. Korduvvaktsineerimine on täiskasvanutele tasuline. Inimesed, kes on sündinud pärast 1993. aastat ja on lapseeas viiruse vastu vaktsineeritud, ei pea vaktsiini kordama.

Vaktsineerimine leetrite-mumpsi-punetiste vastu on täiskasvanutele tasuline. Leetrite läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse. Täpsemad vaktsineerimissoovitused leiab www.vaktsineeri.ee veebilehelt.

30 000 vaktsineerimata last

Kuigi leetrite vastu on olemas efektiivne MMR-vaktsiin, on vastutustundetu valeinfo levitamise tagajärjel vähenenud nende vanemate hulk, kes on nõus oma last kaitsma. „Eestis on praegu vähemalt 30 000 last, kes pole haiguse vastu vaktsineeritud ja võivad seetõttu nakatumise järel sattuda eluohtlikkusse seisu. See ei ole enam kauge oht, vaid reaalsus, millele tuleb kiirelt reageerida,“ hoiatas terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna peaspetsialist Irina Filippova.

Filippova selgitas, et vaktsineerimisi ei viida läbi ainult inimese enda tervise kaitsmise huvides, vaid sellega hoitakse ära puhangute teket. „Paraku on Eestis MMR-vaktsiini esimese doosiga vaktsineerimisega hõlmatus langenud alla 90% ja teise doosiga juba alla 80%, mis pole enam piisav siseriiklikke haiguspuhangute vältimiseks. Äsjane juhtum kinnitab, et oht võib varitseda kõikjal ning lähipäevad näitavad, kas haigusjuhtumeid lisandub veelgi,“ ütles Filippova.

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) andmetel registreeriti Euroopas 2023. aastal 23 riigis kokku 2361 leetrite juhtu. Enamik leetritest tuvastati Rumeenias, kus tuvastati 1755 juhtu. Austrias haigestus 186, Prantsusmaal 118, Saksamaal 82, Belgias 69, Itaalias 44, Poolas 37, Hispaanias 13 ja Rootsis 11 inimest. Teistes Euroopa riikides tuvastati leetreid alla 10 juhu riigi kohta.