„Septembrist avame nõuandetelefoni kõikidele – õpetajatele, lapsevanematele ja õpilastele. Arvestades, kui palju on koole, kus pole koolipsühholoogi, oleks vähemalt see võimalus septembrist olemas,“ ütles Koolipsühholoogide Liidu esinaine Karmen Maikalu.

Nõuandeliini eestikeelne number 1226 vastab esmaspäevast reedeni kl 16–20 ning venekeelne number 1227 teisipäeviti kl 16–20. Kõnedele vastavad koolipsühholoogi kutsetunnistusega kogemustega psühholoogid. Nõuandeliin avatakse 1. septembril.

Eelmisel õppeaastal oli vaid 46 protsendil koolidest psühholoog.  „Paari aasta-paari aasta tagusega võrreldes on mõned protsendid tõusnud,“ ütles Maikalu. „Kui mõni aasta tagasi oli 39 protsenti, siis justkui oleks trend positiivses suunas. Aga kui mõelda sellele, et seadus ütleb, et peab igal pool olema, siis tegelikult oleme kehvas seisus.“

Psühholoogiharidusega inimesed tuleb kooli meelitada

Maikalu pani kohaliku omavalitsuse koolijuhtidele südamele, et peab sellega tegelema. „Meil on psühholoogiharidusega inimesi. Peab töötama selle nimel, et neid ka kooli tööle saada – kasvõi meelitada.“  

Maikalu pole enam kohanud sellist koolijuhti, kes ütleks, et meie koolis selliseid probleeme ei ole. „Kevadel avasime õpetajatele nõuandetelefoni, kus koolipsühholoogid andsid nõu,“ lausus ta. „Üsna kiiresti saime sõnumeid, et miks ainult õpetajad. Koolipsühholoog on ju kõikide jaoks olemas ja selle tõttu siis nüüd septembrist avame nõuandetelefoni kõikidele – õpetajatele, lapsevanematele ja õpilastele. Arvestades, kui palju on koole, kus pole koolipsühholoogi, oleks vähemalt see võimalus siis olemas.“

Maikalu sõnul oli viimase haridusfoorumi uuringu kohaselt kõige enam just lapsevanemaid, kes ütlesid, et nendel oli keeruline aeg, kui lapsed olid distantsõppel.

„Kui selle peale mõelda, et miks see niimoodi oli, siis tegelikult kõlab üsna loogiliselt, lapsevanem pidi toimetama nii oma lapsega kui ka samal ajal tegema oma tööd. See oli lapsevanemale topelt koormus,“ lausus ta.

Maikalu sõnul peaksime suuremat rõhku panema ka sellele, et meie lastega pered ja lapsevanemad paremini toime tuleksid. 

Õpilasi kimbutas depressioon juba varem

„Praegu on Covidiga seoses vaimse tervise probleemidest räägitud rohkem kui kunagi varem,“ ütles Maikalu. „Ma olen töötanud 20 aastat psühholoogina, aga pole varem kunagi kuulnud nii palju neist probleemidest räägitavat. See on hea. Aga see võib anda petliku tunde, et enne justkui oli kõik hästi. 2017-2018 õppeaastal näiteks tegi Tervise Arengu Instituut väga mahuka uuringu Eesti õpilaste seas ja sealt tuli välja, et kolmandik lastest kinnitavad, et nad on kogenud depressiooni. Kolmandik teismelistest ütlevad, et nad on ennast lõikunud. See teema on olnud väga terav juba varemgi.“  

Maikalu pani aga südamele, et me peaksime jälgima, kuidas seda delikaatset teemat avalikkuses kajastatakse. „Me ei tohiks seda puhuda suuremaks, et lapsi või noori ära hirmutada,“ lausus ta. „Ka nemad jälgivad meediat. Neil teemadel on vaja rääkida, et inimesed oskaksid probleemi teadvustada ja oskaksid abi otsida. Aga me ei tohi luua sellist katastroofi meeleolu.“ 

Maikalu sõnul oli kõige keerulisem 2020.aasta esimene laine kui öeldi, et nüüd olete esmaspäevast distantsõppel. „Sellist asja ei olnud mitte kunagi olnud,“ lausus ta. „Kui nüüd võrrelda seda haridusfoorumi uuringut, mis tehti eelmisel kevadel ja nüüd – näha on, et õpetajaid on rohkem, kes ütlevad, et ma tulen toime ja õpilasi on rohkem, kes ütlevad, et nad tulevad toime. Õpetajad on kohandanud oma tööstiili.  Seetõttu ma loodan, et isegi kui tuleb neid ootamatuid distantsõppele suunamisi, siis inimesed juba teavad, kuidas see käib. Selles osas ma olen küll optimistlik, et sel aastal on kergem.“