"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Esinumbrite debatt Tallinnasse võiks tulla nii metroobuss kui ka õhu- ja meretramm (0)
03. oktoober 2021

Oleme parkide arenguks eraldanud 11 miljonit eurot. Pargid peavad moodustama võrgustiku, mis mõjutab kogu kliimat,” märkis praegune linnapea Mihhail Kõlvart lisades, et ettevõtluse toetamine koroona ajal andis firmadele võimaluse ellu jääda. “Eestis pole tõsiseid reostuseprobleeme,” väitis aga EKRE linnapeakandidaat Martin Helme lisades, et ettevõtjat ei tohi segada oma elu korraldamisel ja klientide teenindamisel.

Tallinna valimisnimekirja esinumbrid, ettevõtjad ja kultuurivaldkonna esindajad arutasid kolmapäeval, kuidas pealinna arendada. Vestlus toimus koostöös Euroopa Komisjoni esindusega Eestis.

Keskerakonna esindaja ja Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart sõnas, et esimene samm on ühistranspordi ümberkorraldamine. „Tuleb luua uued koridorid ja uued liinid, seejuures ka trammiliinid, mille kilomeeter maksab siiski väga palju,“ rääkis ta.

Vaata galeriid (66)

Kõlvart sõnas, et trammiliinidele on olemas alternatiiv, nimelt metroobuss, mille toimimiseks on mõistlik ehitada transpordikoridorid. Tema hinnangul on metroobuss odavam kui tramm, kuid sama kiire ning võimaldab seejuures loobuda elektribussidest. Ta möönis, et ehkki mõte on veel toores, vajab see analüüsimist.

“Tähtis on bioloogiline mitmekesisus, parkide arenguga on kõik korras, selleks on eraldatud 11 miljonit. Pargid peavad moodustama võrgustiku, tekib ökosüsteem, mis mõjutab kogu kliimat,” märkis linnapea. Ta tõi eeskujuks Taani ja Šveitsi, lisaks Hollandi, kus on linnades tehtud pop up rattateed, ja just nimelt punase värviga. “See pole lõplik lahendus, sellega tuleb edasi minna. Inimesed peavad harjuma uue liikluskorraldusega,” osundas ta.

Reidi tee aitas avada Tallinna merele

Küsimusele, miks ehitati Reidi tee, mitte peatänav, vastas linnapea, et Reidi tee pole lihtsalt üks magistraal, vaid linnaruumi projekt. “Reidi tee aitas avada Tallinna merele, see on rekreatsiooni projekt. Samamoodi on peatänava projekt osa linnaruumist ja mõjutab liikuvust linnas, milleks vajame analüüsi,” sõnas ta.

Kõlvart märkis, et ühistransport ei tohiks seista ummikus ning metroobuss ei ole metroo, see on teise loogikaga, ent maksab vähem kui tramm.

Linnapea meenutas, et ühistranspordiga on praegu rahul 70 protsenti Tallinna elanikest, ent palju tuleb veel ära teha seoses uue liiklusmudeliga, muuta paralleelselt mitmekülgseks ühistranspordi skeem. Küsimusele linnaarhitekti ametikohast vastas linnapea, et Strateegiakeskuses on juba tööl mitu arhitekti, kes tegelevad tuleviku arengusuundadega ning selleks ei pea olema eraldi linnaarhitekti.

“Ma ei arva, et siin oleks müür arhitektide liidu ja linna vahel. Kui näeme siiski, et see ametikoht on vajalik, ei näe probleeme selle loomisel. Olulised on horisontaalsed seosed,” ütles ta. “Struktuur vajab arengut ning oleme avatud debattideks ja siin on arenguruumi.”

Kõlvart ei nõustunud kriitikaga, et ettevõtlust ei ole vaja toetada, eriti kriisi ajal. Ta pidas silmas Tallinna toetust Vanalinna ettevõtlustele koroonakriisi ajal. “See andis neile võimaluse ellu jääda,” lausus ta.

Kõlvart meenutas ka, et koroona ajal oli Vanalinnas korraldatud ka kultuuriprogramm, mis meelitas sinna inimesi, muu hulgas tõi ta näiteks väga populaarse valgusinstallatsiooni. Tema sõnul on hulk projekte, mille osa on küll ettevõtlus, kuid mille tähendus on palju laiem – näiteks filmilinnak on hea näide. Samuti uus rahvusvaheline konverentsikeskus ehk linnahalli taastamine. “Rohepealinn toob investeeringuid,” kinnitas linnapea.

Kõlvart pani ette, et Euroopa Liidu toetusmeetmed võiks tulla otse omavalitsustele, see osa on seni olnud suhteliselt väike. “Vajame meetmeid, mis annaksid võimalusi arendada linna mudeli alusel, mitte iga valdkonda eraldi. On tarvis leida võimalus näha linnal protsesse mitte eraldivõetuna, vaid tervikuna,” osutas ta. Tallinnas luuakse kompetentsikeskus, kus hakatakse neid mudeleid välja töötama.

Kõlvart tõi näiteks, kuidas jalakäijatele luuakse võimalus liikuda linnas mööda rohekoridore, mis tähendab, et üle terve linna on lisaks jalgrattateedele ka jalakäijate teed.

Noored unistavad suuremalt

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts ütles, et alati võime rohepöördega kraavi pöörata, sest nii mastaapse algatusega terendavad osadele ettevõtjatele võimalused, kuid teisele jälle mitte. “Kliimamuutustega tuleb silmitsi seista, me ei saa seda eirata. Kas meie eesmärgid on aga jõukohased?” küsis ta. “Vastasel juhul paneme ettevõtjad ja kodanikud raskesse olukorda, sest revolutsiooniga asjade muutmine pole mõistlik.”

Palts märkis, et kui kaks kolmandikku ettevõtlusest on Tallinnas, siis rohepööret tuleb vaadata selles kontekstis. Palts rõhutas, et linna tuleb planeerida tervikuna – ühelt poolt on küll õige, kui keskendume sellele, et siin oleks tore elada. “Aga tahaks kuulda ka seda, mida need inimesed siin töisel ajal teevad, kuhu tekivad töökohad? Kuidas ja kas nähakse linnakeskkonnas tulevikku just ettevõtjatele?” küsis ta ettevõtja seisukohalt.

Eesti Noorteühenduste Liidu juhatuse liige Triin Roos sõnas, et noored unistavad suuremalt, mitte ainult ei mõtle selle üle, kui palju mõni arendus maksma läheb. “Tähtis on teha samme suuremalt ja julgemalt. Unistan, et oleksime Tallinnas 30 aasta pärast kliimaneutraalne, kus on korralikult kujundatud rattateed, kus saaks sõita ka talvel, et kesklinna elanikul ei peakski olema autot,” rääkis ta. Kultuurivaldkond on tema sõnul sarnane noortevaldkonnale – me mõtleme ette ja julgeme ja tahame tegutseda.

Arhitekt, õppejõud ja Eesti Kunstiakadeemia teadur Sille Pihlak sõnas, et trammiteedel on linnas küll suur potentsiaal, kuid rattateed ja rohevõrgustikud on alternatiiv. “Tihendada koostööd Kunstiakadeemiaga oleks lahendus, meilt võiks tellida visioone, kuidas parandada võrgustikke ning peatänava probleem tuleks uuesti arutellu tuua,” tegi ta ettepaneku.

Martin Helme: meretramm ja õhutramm oleks keskkonnasäästlik lahendus

EKRE juht ja linnapeakandidaat Martin Helme tõi välja, et kliimapoliitika ja keskkonnapoliitika on erinevad asjad. “Me kõik muretseme puhta elukeskkonna pärast, Eestis pole tõsiseid reostuseprobleeme, vähe on selliseid linnu, kus oleks nii palju parke kui Tallinnas,” sõnas ta. Siiski ei pidanud ta autoomanikele kõrgete maksude määramist õigeks, vaid nii autod, jalgratturid ja jalakäijad peavad saama liigelda. Selleks on

Helme sõnul tarvis head liikluskorraldust, näiteks on õhutramm ja meretramm keskkonnasäästlikud lahendused. “Ettevõtjat ei tohi segada oma elu korraldamisel ja klientide teenindamisel,” märkis ta. “Tallinn on kirev linn, kuid ma ei toeta kohustuslikku sallivust. Talendid tulevad siia, sest siin on puhas ja turvaline, madalad maksud ja normaalne töökeskkond.”

Eestimaa Roheliste kandidaat Züleyxa Izmailova muretses, et Tallinna eelarves on küll suured ristmikud ja magistraalid, kuid liiga vähe arendatakse trammiliiklust. “Autod reostavad linnaõhku. Trammiteede arengut ei takista rahalised raskused, on aeg investeerida ja kasutada ka Euroopa Liidu vahendeid, muidu Tallinn autostub,” osutas ta.

Izmailova pani ette tuua autode piirkiirus 30 kilomeetrise tunnikiiruse peale, sest linnas on ohtlik liigelda. Samuti nägi ta kitsaskohana, et peame ületame suuri ristmikke nagu Kristiines, kus fooritsüklid ei sobi eakatele ja liikumispuudega inimestele? “Hea liikuvusega rohelises linnas soovitakse ettevõtlust arendada, siin on oluline punkt ka turvalisus ja sallivus. Noortel peaks olema linna toel võimalik külastada kultuuriasutusi,” osutas ta.

Izmailova tõi hea näitena Põhja-Tallinna, mis on elavnemas ja kus just ettevõtjad on seda teemat vedamas, et kultuur ja kaubandus saab ka tänaval tegutseda.

Sotsiaaldemokraat Kaljulaid: ratturid ohustavad kõnniteel jalakäijaid

Sotsiaaldemokraatide esindaja Raimond Kaljulaid sõnas, et Tallinn on teinud selle nimel tubli tööd, et saime rohepealinna tiitli. Samuti tunnustas ta, et tuleb rahastus Tallinna haiglale. Riigi terviku seisukohalt vaadates ei pidanud ta õigeks, et 15 aasta perspektiivis maanteede arenguks on ette nähtud 2 miljardit, kuid linnatänavatele vaid 200 miljonit. Rääkides linnaliiklusest, nägi ta probleemina, et kõnniteedel on segamini jalakäijad ratturitega ning esimesed tunnevad end ohustatuna.

Reformierakonna esindaja Keit Pentus-Rosimannus sõnas, et tähtis on jalgrattateede võrgustiku loomine. “Probleem on, et rattateed ei moodusta ühtset loogilist tervikut. Praegu on siiski autoga liikumine ikka kõige kiirem, kuna erinevad transpordiliigid ei ühildu.” Samuti tuleks planeerida linna nõnda, et elurajoonis oleks kohapeal lasteaed ja kool, mis vähendaks autoliiklust.

Pentus-Rosimannus rõhutas, et kultuuri arendamine toob raha linna tagasi, ühe kultuuriharu nagu näiteks filmi arendamine toetab kogu majandust. “Tähtis on vaba õhkkond ja kirevus,” sõnas ta. Peale selle soovitas ta hoida ettevõtluskeskkonna piiranguteta, mis aitab loomemajandust tervikuna uuele järjele – 2030. aastaks peaks see olema meie kaubamärk.

Reinsalu: loome noorte linnapea ametikoha

Isamaa linnapeakandidaat Urmas Reinsalu ütles, et kindlasti on tehtud samme, et linn rohepealinna tiitli välja teenis. Probleemiks on aga tema sõnul eluasemekulud, kortermajade ja eramute soojustamine. “Tallinn vajab oma rahvusparki, näiteks Pirita ürgorus, mis oleks kingitus tulevastele põlvedele,” ütles ta.

Rääkides transpordikorraldusest rõhutas Reinsalu, et erinevaid liikumisvahendeid ei tohi omavahel ei tohi vastandata ning ühistranspordiskeem tuleb teha ratsionaalsemaks ja arvestama elanike huvisid. Reinsalu pidas oluliseks, et linnaruum oleks isikupärane ka korrusmajade rajoonides, sest linnaesteetika on tähtis. “Kogukondadel võiks olla vetoõigus oma linnaosa planeeringute tegemisel. Noortel peaks samuti rohkem sõna olema ja võiks luua noorte linnapea, sest kellele me linna arendame, ikka noortele,” ütles Reinsalu.

Eesti200 esindaja Marek Reinaas, et Tallinna linnas on mõõdetud läbilaskevõimet – iga päev tuleb 50 000 autot ja lahkub siit. “Väga palju moodustuvad transpordikoridorid, mis pole hea linnaruum. Tallinna linnavalitsus ongi hakanud rääkima linnaruumist, mis on väga hea – nutikas linnaruum on lahendus,” sõnas Reinaas.

Ettevõtjana märkis ta, et toetused pole alati head asjad, sest need solgivad konkurentsi – tarvis on vaid head keskkonda, kus toimetada. “Üks protsent kogu linnaeelarvest peaks minema kultuurile, linn ongi kultuurinähtus,” ütles ta.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.