Parkide serva rajatakse muruplatside asemel lilleniidud, asmitesse istutatakse toidumetsad ehk viljapuude salud ning soovijad võivad hakata rohenügijateks, kes teistele oma loodussõbraliku käitumisega eeskuju annavad.
Tallinn on järgmisel aastal Euroopa roheline pealinn, 29. novembril tutvustab linn sellega seotud sündmuste kava ja ettevõtmisi. Aasta põhiteemad on elurikkuse hoidmine, kliima, rohetehnoloogiad ning kestlikest põhimõtetest lähtuv juhtimine. Rohelise pealinna programmis on huvitavaid keskkonnateemalisi tegevusi kõigile Tallinna elanikele, muuhulgas üle 60 ürituse.
Pressikonverentsil 29. novembril kell 13 räägivad linnapea Mihhail Kõlvart, Euroopa rohelise pealinna juht Krista Kampus ja rohepöörde kompetentsikeskuse juht Liis Vahter. Kohapeal pakub jätkusuutlikel põhimõtetel valmistatud suupisteid restoran Lee.
Euroopa Liidu ja väliskoostöö osakonna juhataja Krista Kampuse sõnul on Tallinnal Euroopa rohelise pealinnana kohustus näidata teistelegi Euroopa linnadele, mida on siin keskkonna rohelisemaks muutmisel ära teinud. Niisiis tutvustab Tallinn end mitme nn lipuprojekti kaudu, millega linn saab olla eeskujuks.
“Üks oluline projekt on meil Putukaväil,” lausus Kampus. “Teine on linnahaljastuse 3D mudel, mille abil näiteks on võimalik vaadata, kuidas puu muutub kasvades ja vananedes või ka eri aastaaegadel. See lubab linna haljastust paremini planeerida, sest suured võrad aitavad linna jahutada. Tutvustame veebis ka Tallinna haljastuskataloogi, see soovitab tolmendajatele putukatele meeldivaid taimi, mida võiks näiteks linna haljasaladele või oma aeda istutada. Nii tekib meil suurem elurikkus.”
Elurikkuse eest hoolitseb seegi, et suurte teede ja parkide servadel asuvad niidetud muruplatsid asenduvad lilleniitudega. Kõnni- ja rattateede äärde rajatakse varjuliste puude alleesid, sest suved hakkavad olema järjest kuumemad. Kavas on haljastada ka teede ohutussaari ning mõned bussiootepaviljoni katused saavad endale samblast ja taimedest katte. “Soovime teada, kuidas need meie kliimasse sobiksid,” märkis Kampus. “Samuti tahame rajada asumitesse nn toidumetsi, kus levinud linnapuude asemel kasvavad viljapuud.”
Üks lipuprojekt on veel “Rohejälg”, mis suurendab linnas roheluse hulka nii, et seda annaks teha kiiresti ja pikki kooskõlastusi läbimata. “Ühtlasi tahame testida, kuidas need uued lahendused igapäevaelus töötavad,” ütles Kampus. “Näiteks muudame koos Tallinna Sadamaga kruiisisadama mõnusaks ajaveetmiskohaks ning linnahalli ümbruse kenamaks. Samuti tahaks lisada rohelust suurtesse transpordisõlmedesse, nagu on näiteks Kristiines. Ka sinna võiks lisada pinke, taimi ja teisaldatavaid parke.”
Teiste seas muutub ajutiseks pargiks Raekoja plats. Lauteri tänaval aga näeb kunstiakadeemia tudengite ideid, millised võiks olla tulevased liiklusmärgid ja linnamööbel.
Kaasamiskeskuses saab planeeringuid jälgida
Kampus rõhutas, et üldse on asutuste ja linlaste kaasamine rohelise pealinna tegevustesse ja korraldamisse väga oluline. “Meie rohelise pealinna tunnusväljend on ikkagi “Loome koos”,” märkis Kampus. “Ega Tallinn üksinda rohepööret ei tee. On vaja, et kõik inimesed, ettevõtted ja asutused annaks selleks oma panuse. Järgmisel aastal avame Kaarli pst kaasamiskeskuse, kus elanikud saavad tutvuda oma kodupaiga arendustega ka virtuaalreaalsuse kaudu. Keskuses saab teha lisaks kaasamisüritusi ja -seminare. Linnas tegutsevatele ettevõtetele, MTÜ-dele ja asumiseltsidele pakub linn ka rohetoetust.”
Lisaks kaasab linn inimesi, kutsudes neid rohenügijateks. “Nemad oleks siis eri roheteemade eestkõnelejad ja eeskuju andjad,” lausus Kampus. “Nad n-ö nügivad linlasi keskkonnasõbralikumalt käituma. Rohenügija võib olla nii eraisik, firma, asumiselts kui ka mõni MTÜ. Kõik, kes valutavad südant keskkonna pärast, on oodatud liituma, selleks tuleb vaid esitada meile taotlus. Rohenügijate tegevus algab juba 21. jaanuaril.”
Linnapea Mihhail Kõlvart lisas, et kogukondade veelgi suurem kaasamine aitab linna arendada just selliseks, nagu elanikud seda sooviksid. “Euroopa rohelise pealinna tiitel annab hea võimaluse mõelda koos, kuidas muuta Tallinn keskkonna- ja inimsõbralikumaks,” märkis linnapea. “Soovime selle aastaga tuua linna inimestele lähemale, kaasata rohkem nii elanikke kui ka ettevõtteid ja vabaühendusi. Ainult koos saame muuta meie linna kestlikumaks, õppivamaks, nutikamaks ja kaasavamaks. Meil tuleb leida võimalusi roheinnovatsiooni toetamiseks, arendada keskkonnasõbralikke liikumisviise, sh rattateid ja ühistransporti ning juurutada ringmajandust. Samuti soovime aidata elanikel paremini mõista keskkonnahoiu olulisust.”
Euroopa rohelise pealinna sündmuste sekka on lülitatud ka suvine noorte laulu- ja tantsupidu. Kampuse sõnul peaks peol olema võimalikult vähe pakendijäätmeid. “Ühekordseid nõusid kasutame seal nii vähe kui võimalik,” märkis ta. “Tahame peopaikadesse paigaldada rohkem joogiveekraane, et esinejad ja publik ei peaks ostma plastikpudelites vett, vaid võtaks seda kraanidest oma pudelitesse.”
Euroopa suurim rohemess
Samuti teevad korraldajad autota peole jõudmise võimalikult lihtsaks. “Soovime, et peopaikadesse oleks mõnus tulla ratta või elektritõuksiga, nii et kohapeal peavad olema rataste parkimise võimalused,” selgitas Kampus. “Osalejate bussidel peab olema koht, kus peatuda ja parkida, autosid võiks olla võimalikult vähe.”
Aasta pärast jõuab Tallinnasse ka Euroopa olulisim rohetehnoloogiate sündmus “Cleantech Europe”. “See toimub maailmas kolmes kohas: Aasias, Ameerikas ja Euroopas,” lausus Kampus. “Euroopa linnad võistlevad, et seda foorumit endale saada. See toob kokku rohetehnoloogiate investorid, teadlased ja leiutajad. Koos sündmusega korraldab Tallinn ka linnu, iduettevõtteid ja teadusasutusi koondava näitusmessi. See toob kõikjalt maailmast meile parimaid rohetehnoloogia näiteid ja annab võimaluse leida neile tehnoloogiatele ka rakendajad. Messi eesmärk ongi linnu ja tehnoloogiate pakkujaid kokku tuua, et üheskoos linnade keskkonnaprobleemidele lahendusi leida.”
Tallinna kui rohelise pealinna põhiteemad on elurikkuse säilitamine, paindlikkus kliimamuutustega kohanemisel ja rohejuhtimine. Viimane loetelus tähendab näiteks, et linn korraldab rohelisi hankeid ja kavandab linna rohekriteeriumite alusel. Kõlvart tõi samuti näiteid rohelisest juhtimisest. “Tallinn avaldas rahvusvahelisele žüriile muljet oma 2035. aastani ette vaatava arengustrateegia ja kliimakavaga,” mainis ta.
Rohelise pealinna fookusteemad on kaasav linn, õppiv linn, tark linn ja jätkusuutlik linn. Iga teema alla koonduvad just sinna sobivad sündmused.
Kampus kinnitas, et kriisiaja tõttu ükski rohepealinna üritus ära ei jää. “Eks me oleme arvestanud, et hinnad on kõrged ja inflatsioon suur,” lisas ta.
Kokku on Tallinna rohelise pealinna programmis üle 60 ürituse.
MIHHAIL KÕLVART: Rohepealinna aasta aitab meil koos muuta Tallinna veelgi inimsõbralikumaks
“Linn on valmis järgmise aasta jooksul toetama kõige säravamaid keskkonnasõbralikke algatusi. Pakume selleks mittetulundustegevuste toetust, millega oma keskkonnasõbralikke algatusi ellu viia,” lausus linnapea Mihhail Kõlvart.
Kõlvarti sõnul pingutas Tallinn tiitli võitmiseks mitu aastat. “Linnapeana Euroopa rohelise pealinna tiitlit vastu võtta oli väga uhke tunne. Siiski võin kinnitada, et meie jaoks ei ole tähtis ainult tiitel, vaid ka tegevused,” märkis ta.
Linnapea ütles, et Euroopa rohelise pealinna aasta annab Tallinnale ka võimaluse olla nähtavam ja suurendada koostöösidemeid teiste linnadega. “Juba jaanuaris tuleb meie avaüritustele kümnete Euroopa linnade linnapäid ja teisi kõrgeid esindajaid,” ütles ta. “Tallinn saab rohelise pealinna aasta jooksul olla teistele eeskujuks ja õppida ise. Meie järgmise aasta hüüdlauseks on “Metsikult muutuv”, mis tuleb sellest, et Tallinn on juba metsiku, lokkava loodusega linn.”
Kõlvarti sõnul tuleb Tallinn muuta veelgi inimsõbralikumaks. “Inimesed, kes keskkonnaprobleemide lahendamist tähtsaks peavad, käituvad üldjuhul loodust hoidvamalt kui need, kes probleemide olulisust ei adu,” lausus linnapea. “Seega on teadlikkuse tõstmine tallinlaste hulgas meie jaoks oluline. Selleks on meil kavas loodus- ja keskkonnahoiu teema-aasta Tallinna haridusasutustes, eri hariduslikud programmid ning ka mitmed kampaaniad. Jätkusuutlik mõtteviis parandab kõigi elu. Soovime anda võimalikult palju võimalusi Tallinna inimestele ise Euroopa rohelise pealinna aastal kaasa lüüa. Uuringute järgi suhtuvad inimesed keskkonnahoidu tõsisemalt, kui nad tajuvad oma panust, käitumise mõju ja kasu enda jaoks. Linn on valmis järgmise aasta jooksul toetama kõige säravamaid keskkonnasõbralikke algatusi. Pakume selleks mittetulundustegevuste toetust, millega oma keskkonnasõbralikke algatusi ellu viia.”
Rahvusvaheliselt tuntakse Eestit innovatiivse e-riigina. “Seetõttu on meil järgmisel aastal fookus ka põnevatel uutel rohetehnoloogiatel,” märkis Kõlvart. “Järgmise aasta novembris tuleb rohetehnoloogiate nädal ning kutsume terve aasta ettevõtteid tutvustama oma põnevaid keskkonnasõbralikke lahendusi.”
Kõlvart kinnitas, et kriisiaja tõttu mõni rohepealinna üritus või tegevus ära ei jää. “Euroopa rohelise pealinna tiitel on Tallinnale oluline, sest see sai 2006. aastal alguse siitsamast Tallinnast, kus kirjutati alla Euroopa rohelise pealinna tiitli memorandumile. Seega ei soovi me kokku hoida tegevustelt, mis muudavad meie linna keskkonnasõbralikumaks ja kestlikumaks,” lausus ta. “Loomulikult saaks järgmisel aastal palju rohkem teha, kui ka riik Euroopa rohelise pealinna tiitli aasta tegevusi toetaks. Teadaolevalt oleme loomas pretsedenti, sest teistes riikides on rohelise pealinna tegevustele riik õla alla pannud. Eestis see nii ei ole.”
tühi töö
8. dets. 2022 23:47