Eestlased eelistavad üha rohkem mahedalt kasvatatud toitu, mida on ka vabrikus loodussõbralikult valmistatud, ning toidutootjad peavad sellega arvestama. Kahaneva rahvastikuga Eestis on kõige parem, samas ka tasuta reklaam uute töötajate saamiseks juba olemas olevate töötajate soovitus. Need ja paljud teised teemad tulevad arutlusele tänavusel ettevõtluspäeval.

Igasügisene Tallinna ettevõtluspäev toimub juba 20. korda 26. septembril Viru konverentsikeskuses. Ürituse teema on seekord “Tuleviku ettevõtluses maksavad oskused”. Näiteks tööandjate kuvandiga tegeleva ettevõtte Instari tegevjuht ja asutaja Kersti Vannas räägib teemal “Kuidas olla atraktiivne tööandja tuleviku ja ka oleviku tööjõu jaoks?”.

Heade töötajate leidmine ei ole firmadel juba praegu kerge ning kahaneva rahvastikuga Eestis muutub see aina raskemaks. Vahel tundub, et alles ülikoolist tulnud noored tahavad tegeleda esmajärjekorras kõigi oma hobidega ja natuke selle kõrvalt kodus ka tööga. Ning küsivad selle vähese tööaja eest presidendipalka. Kui neid võimalusi pole, siis noor tööle ei tule. “Jah, töötajad tahavad tänapäeval paindlikkust nii tööajas kui ka -kohas,” kinnitas Vannas. “Seda on terve elu soovinud tegelikult ka vanemad põlvkonnad, kuid omal ajal rahvastikuprobleeme polnud ja tööjõudu oli palju. Niisiis said tööandjad lihtsamalt kehtestada oma tingimusi, sest neil oli saba ukse taga. Nüüd levib töötajate seas trend “töötan, millal tahan”. Isegi tootmisettevõtted sätivad oma graafikuid töötajatele sobivalt paindlikuks. Tööandjatel polegi varianti. Kui nad seda paindlikkust ei paku, siis ei leia nad endale ka inimesi, olgu palk nii hea kui tahes. Covid lõhkus veelgi seniseid piire. Ka need kontoritöötajad, kes enne pidid kindlasti kohal olema, soovivad nüüd kodus töötada. Pärast Covidit on hea töötada ükskõik kui kaugel riigis asuva firma jaoks, sest kohal käimise kohustust enam tõesti pole.”

Toredad töökaaslased on palgastki olulisemad

See raskendab Eesti tööandjate olukorda veelgi. Kohalikud ettevõtted ei suuda tihti konkureerida kõrgemat palka pakkuvate välisfirmadega, kes meie helgemad pead ära napsavad, neil samuti kodus töötada lastes. “Eks see palgaootus igal aastal kasvab, kuni jõuab meilgi Põhjamaadega samale tasemele,” märkis Vannas. “Näeme oma uuringutest, et igal aastal kasvab näiteks tudengite palgaootus 300 euro võrra. Praegu on see noore kõrgkoolilõpetaja puhul keskmiselt 1800-1900 eurot. Eks kõik oleneb ka sellest, mida õpitakse, näiteks IT-valdkonnas küsivad noored rohkem palka, teeninduses vähem. Palgaootus erineb kättesaadavast palgast tavaliselt pea 40%. Palk on kui hügieen, mis hoolitseb, et väärt töötaja üldse tuleks töövestlusele. Aga see, kas töötaja ka konkreetses ettevõttes tööle asub, sõltub sellest, mida tööandja lisaks pakub.”

Vannase sõnul ootavad töötajad nii piljardilaua ja trenažööridega puhkenurki kui ka head palka, kuid need pole kõige olulisemad. “Meie suurte uuringute järgi soovivad töötajad kõige enam, et neid koheldaks võrdselt ja ausalt,” kinnitas ta. “Seejärel märgivad inimesed, et töö peab olema huvitav, meeskond hea, mõistev ja toetav ning juhid head. Töötajad tahavad, et neisse suhtutaks inimlikult, neid hinnataks ja kuulataks. Seda ei asenda ükski kallis kontoritool ega viimase peal piljardilaud.”

Vannas soovitab ettevõtete juhtidel arvestada, et uusi töötajaid saab edukamalt leida, kui kaasata selleks oma olemasolevaid töötajaid. “Tuleks küsida 10 palli skaalal, kui palju on praegused töötajad oma töökohaga rahul, kas nad soovivad ka aasta pärast seal töötada ja soovitaksid teid tööandjana teistelegi.  Ja siis saab juba jahtida uusi töötajaid, pakkudes neile oma tugevusi. Kui oma töötajatega suheldes tuleb välja, et tugevusi on vähe, tuleb teha korrektuure,” rääkis Vannas. “Ettevõtted küsivad tavaliselt klientidelt, kas need soovitaksid firmat ka tuttavatele. Samas ei maksa alahinnata oma töötajaid uute inimeste leidmisel, sest tuttavate soovitus on kõige parem värbamiskanal üldse. Pealegi tasuta.”

Tehasetöötaja peab olema üha targem

Seda, et töötajad soovivad paindlikumaid töötingimusi, kinnitas ka toiduainetööstuse liidu juhataja Sirje Potisepp. “Tootmistes on seda kõike pakkuda väga raske, sest liinid peavad ju töötama kellaajast kellaajani,” märkis ta. “Samas on töötajatel vaja uusi oskusi, sest toidutööstused muutuvad aina rohkem automatiseerituks ja digitaliseerituks.”

Potisepp juhib ettevõtluspäeval arutelu “Eesti Toiduainetööstuse Liit: Tulevikuoskused ja -ootused toidusektoris”. Eestlased ei söö enam sel viisil ega osta enam samu toidukaupu nagu isegi veel kümme aastat tagasi, ning toidutootjad peavad muutustega kaasas käima.

“Seepärast tuleb turule järjest rohkem tervislikumaid ja näiteks eri vitamiinidega, mineraalidega funktsionaalseid tooteid,” selgitas Potisepp. “Nooremad, aga mitte ainult nooremad tarbijad eelistavad loomsetele toodetele alternatiivina taimseid. Mahetoodete osakaal kasvab, kuigi meil on kogu toit Euroopas puhtuselt teisel kohal Euroopa toiduohutusameti EFSA uuringu alusel.”

Kindlasti peavad toidutootjad Potisepa hinnangul tulevikus arvestama järjest rohkem jätkusuutliku  tootmisega. “Eesmärk on hoida ja koormata vähem keskkonda. Meie ettevõtted on selles osas tublid,” kinnitas ta. “Kindlasti on eraldi teema eri pakendid, kuid plastile, mis on väga mugav ja kindel pakendiliik, ei ole keskkonnasõbralikumaid alternatiive tööstustele peaaegu veel üldse. Nii et väljakutseid meie jätkub.”

Päev pärast ettevõtluspäeva konverentsi, 27. septembril, saavad aasta parimad firmad tänavused Tallinna ettevõtlusauhinnad. Abilinnapea Joosep Vimma sõnul valitakse parimad seitsme kategooria hulgast.

Ettevõtluspäeva üritustele saab tasuta registreeruda aadressil www.ettevotluspaev.tallinn.ee.

Ettevõtluspäev paneb inimesi oma firma peale mõtlema

Päev innustab ettevõtlushuvilisi uusi teadmisi saama ja annab firmadele võimaluse väärt kogemusi vahetada.

Tallinna strateegiakeskuse ettevõtlusdirektori Kalle Killari sõnul peaks linna ettevõtluspäev innustama inimesi ettevõtlusele mõtlema. “Kindlasti on inimestel ka oma elu jooksul omandatud teadmised ja kogemused, mis ettevõtluses marjaks ära kuluvad,” nentis ta. “Ettevõtluspäeval saab aga kohtuda teiste ettevõtjate ja ettevõtlushuvilistega, et neid teadmisi jagada ning ise samuti kasulikke näpunäiteid juurde saada, et kuhu suunas tuleks äri arendada.”

Seekord on fookuses tulevikuteadmised ja oskused. “Eks me ikka vaatame tuleviku suunas, et oleksime riigina edukad ja inimestena õnnelikud,” märkis Killar.

Abilinnapea Joosep Vimma sõnul on tänapäeva muutuvas maailmas edu võti mitte ainult teadmistes, vaid ka oskustes. “Just oskused kujundavad meie võimekust kohanduda, innustada ja luua uusi võimalusi edukaks ettevõtluseks,” märkis ta. “Ettevõtluspäev on suurepärane võimalus arutleda ettevõtluse tuleviku üle, kus loovus, koostöö, tehnoloogiline osavus ja pidev õppimine on need väärtused, mis meid edule juhivad. 20 aastat tagasi olid ettevõtlusoskused märkimisväärselt erinevad võrreldes tänapäevaga. Enamik ettevõtjaid keskendus kohalikule turule, rahvusvaheline kaubandus ja digitaalne äri olid alles lapsekingades. Ettevõtlusoskused põhinesid peamiselt traditsioonilisel müügil, suhtlemisel ja finantsjuhtimisel. Nüüdseks on digitaliseerimine muutnud ärimaailma olemust, võimaldades uusi ärimudeleid ja laiemat rahvusvahelist turgu.”

Firmad võivad saada ettevõtlusauhinna näiteks jääkidest lasterõivaste ja Niguliste klaaslifti eest

70 kandidaadi seast valiti auhinnale kandideerijate sekka need, mille mõju ettevõtluse või turismi arengule oli suurim ning mis eristusid majandusliku väärtuse ja uuendusmeelsuse poolest.
Tänavused Tallinna ettevõtlusauhindade nominendid on:
Arendusprojekt 2023:

• Tehnopoli ja Astlanda uus ärihoone, OÜ Astlanda Ehitus;
• Tammsaare 56 büroohoone Park Tondi kvartalis, US Real Estate OÜ;
• Alma Tominga büroohoone ja Öpiku kvartal Ülemiste Citys, Mainor Ülemiste AS;
• Tähesaju Kaksikud, Restate Property Developers OÜ.
   Koostööprojekt 2023:
• Ehituse ühtse klassifitseerimissüsteemi CCI testimisprojekt, Digitaalehituse klaster (MTÜ Digitaalehitus);
• NATO DIANA innovatsioonikiirendi, SA Tallinna Teaduspark Tehnopol; 
• Tango koostöövõrgustik, Itella Estonia OÜ ja Ringo Eco OÜ.
  Särav startija 2023:
• WasteLocker OÜ;
• Iglupark OÜ;
• Workbite Recruiting OÜ.        
  Turismitegu 2023:
• Taevale lähemal! Klaasliftiga Niguliste torni, SA Eesti Kunstimuuseum;
• IFMSA March Meeting 2023, Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts;
• Latitude59 2023, MTÜ Latitude59;
• TALLINN OPEN – Kr. Palusalu noorte maadlusvõistlus, MTÜ Tallinn Open.
  Töökohtade looja 2023:
• Nordea Bank Abp Eesti filiaal;
• Bolt Technology OÜ;
• GScan OÜ;
• Wise Payments Limited Eesti filiaal.
  Tulevikulahendus 2023:
• Liikluslab Baltic OÜ, virtuaalsed sõidueksamid ja AI abil loodud sõiduõppe õppematerjalid;
• Hotelbuddy Technology OÜ, HotelBuddy kontaktivaba iseteenindusplatvorm hotellidele;
• AuVe Tech OÜ, Uue generatsiooni isejuhtiv sõiduk MiCa;
• GScan OÜ, müüonskänner.
  Ökouuendus 2023:
• Aktsiaselts Mainor, Green City veebipõhine teenus;
• KIOKO OÜ, tekstiilijääkidest lasterõivaste tootmine;
• OÜ Vegestar, taimsetest valkudest lihaalternatiivide väljatöötamine ja tootmine;
• Baubauwall/ OÜ Digitrükk, interjööri tapeetide disain, trükk ja müük.
  Parimad rakenduslikud
  teadustööd
• Lisaks seitsmele põhikategooriale annab linn koos Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Ülikooli, Eesti Kunstiakadeemia ja SA-ga Eesti Rakenduskõrgkoolid üle eriauhinnad aasta parima tele rakenduslikele teadustöödele. Eriauhindadele kandideeris 54 teadustööd.