„Meil on aasta viimaste päevade täituvus 90% piires. Kuna külastajad teevad oma otsused järjest enam viimasel hetkel, siis kindlasti võib näha täituvuse kasvu maksimumini, seda eelkõige hotellides, kus korraldatakse aastavahetuse pidustusi,“ rääkis Hestia Hotel Groupi tegevjuht Kaisa Mailend aastavahetuse hotelliturismist Tallinnas.

Tema sõnul on aastavahetus alati olnud populaarne periood, seda nii eestlaste kui ka lähinaabrite, Soome ja Läti külastajate seas. Samas Tallinna hotellide käibed jäävad ilmsel alla kriisieelse 2019. aastale, sest viimased kuud alates septembrist on näidanud nõudluse pidurdumist ja suurt hinnalangust. Siseturistide osakaal on aasta-aastalt tõusnud, kuid see ei kompenseeri välisturistide suurt puudujääki.

„Mõned üksikud täispäevad hotellides ei paku leevendust kõrgetele sisendhindadele ja hüppelisele inflatsioonile, mis on olnud 2023. aasta märksõnadeks. Järgmise aasta käibemaksutõus 22 protsendile tõstab iga inimese kulutuste mahtu, lisanduvad veel muud maksud, mis igapäevaelu mõjutavad. Majutusteenuse käibemaksu tõus 2025. aastal on n.ö kirss tordil, kui sektori väljasuretamine saab olema täistuuridel,“ märkis Mailend.

Ka lõppev aasta on tema hinnangul olnud ilmselt kõikidele hotellide väga vastuoluline aasta. „On nähtud viimase hetke majade täitumust ja mõne kuu kõrget nõudlust, kuid suures pildis oleme teinud arvestatava tagasilöögi hotellimajanduses. Viimati oli välisturistide hulk samal tasemel kui käesoleval aastal enam kui 10 aastat tagasi, täpsemalt 2010. aastal,“ tõdes ta.

Rahvusvaheline klientuur

Ka hotellide ja restoranide liidu tegevjuht Killu Maidla tõi esile, et välisturistide ööbimised pole tervikuna veel pandeemiaeelses mahus taastunud. Minna on veel ca 25% ööbimiste mahu pealt. „Loomulikult annab see tunda eelkõige hotellides, kus kohalikke ööbimisi vähe. Näiteks Tallinnas on eestlaste osakaal alati olnud märkimisväärselt madalam kui Pärnus või Kuressaares.“

Siiski on aastavahetusel Tallinna hotellides pigem rahvusvaheline klientuur. „Üldiselt on hotellides aastavahetuse täitumus pigem hea, samas kohti veel on ja ei saa öelda, et kõik oleks välja müüdud. Paremini on täitunud hotellid, kus on mõeldud ka meelelahutusprogrammi peale ja pakutakse eriõhtusööke, kohalikke võlub jätkuvalt ka spaa olemasolu hotellis ja talvel annab see märkimisväärse eelise,“ kirjeldas Maidla.

Kuid ees on kindlasti keerulised kuud, sest jaanuari ja veebruari täitumused ei ole kunagi olnud head. Turismiäri on väga hooajaline. Samas on tema sõnul keeruline praegu ka täpsemaid tulemusi ette ennustada, kuna broneeringute etteteatamise aeg lüheneb iga aastaga. „Enam ei ole üldse haruldane, kui ka mitmekümne osalejaga sündmus plaanitakse vaid mõned nädalad ette. Turismisektor teeb aktiivset tööd uue suvehooaja kindlustamisega,“ kinnitas hotelliliidu tegevjuht.

Jõuluturu elamus

Duco Hotels juhatuse esimees Madis Laid rõõmustas aga lõppenud jõuluperioodi üle, kuna Soome turistide arv on kasvanud, ehkki see jääb veel alla ootuste. Siiski on see märk taastumise suunas võrreldes 2019. aasta näitajatega. Hea on samuti, et lätlased on avastanud Eesti ja Tallinna ning jätkuvalt on nende külastamise numbrid tugevamad kui oleme eelnevalt täheldanud.

Tema sõnul on Tallinna talveturismi arengusse andnud olulise panuse Raekoja platsi jõuluturg, pakkudes külastajatele positiivseid elamusi, mida nad oma tagasides on juba arvukalt välja toonud. „Tänu heale turundusele on jõuluturu avastanud väga erinevate riikide külastajad ning see on jätkuvalt väga positiivne kogu külalislahkuse sektorile,“ lisas ta.

Ka aastavahetus tõotab tulla helge, eriti uusaastaöö broneeringute osas, kus domineerivad Soome turistid. See annab lootust edukale aasta lõpetamisele ja positiivsele algusele uuel aastal.

Laid tõi välja, et kui eelnevatel aastatel domineeris idapoolne turism, siis pärast Ukraina sõda on see kadunud ning pühade periood, mis täitis hotellid ning restoranid ka jaanuari esimesel nädalal, koos sellega. „Majutus ja toitlussektor ei ole leidnud uut turgu seda asendama, kuid koostöö Tallinna linna, riigi ning erinevate sihtasutustega käib, et seda teha,“ sõnas ta.

Konkurentsivõime langus

Selle aasta jooksul on turismisektor Eestis näidanud paranemise märke, kuid teekond pole olnud ilma takistusteta. Vaatamata mõningatele langustele, nagu möödunud oktoobrikuu, mis jäi isegi eelmisest aastast maha turistide arvu poolest, on üldine suund positiivne. Siiski on Laid murelik madalama konkurentsivõime pärast võrreldes naaberriikidega, mis jätab turismi taastumise teekonna ebakindlaks. Lisaks plaanitav majutuskäibemaksu tõus, mis seda olukorda veel omakorda süvendab.

„Praegu peab majutussektor lisaks tegema ettevalmistusi, et olla konkurentsivõimeline ülejärgmisel aastal saabuva suure käibemaksutõusuga. Toitlustussektor võitleb kõrgete sisendhindadega ning naaberriikidega, kus on soodsam ettevõtluskeskkond ja võimalus pakkuda paremat hinda külalistele,“ tõdes ta.

Siiski on Eesti turismisektor Laidi hinnangul näidanud vastupidavust ja kohanemisvõimet, vaatamata jätkuvatele väljakutsetele. „Jätkame tööd selle nimel, et muuta Eesti veelgi atraktiivsemaks sihtkohaks nii kodu- kui ka välismaistele külastajatele.“