"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Haridusameti juht: koolid on avatud ja hoolimata streigist tulevad õpilased eksamitega toime (0)
10. jaanuar 2024
Aastate eest kogunesid õpetajad meeleavaldusele Vabaduse väljakule. Ka tookord nõuti palga tõusu ning õpetajaid ärritasid tühjad lubadused. Foto: Albert Truuväärt

Kõige tähtsam eeloleva streigi ajal on see, et oleks tagatud laste turvalisus. Kõik koolid on avatud ja kooli tulnud lapsed pääsevad koolimajja sisse. Ka lasteaiad on lahti ning kui nad on otsustanud osaleda toetusstreigis, siis neis tegutsevad ikkagi valverühmad, mis kõigi laste eest hoolitsevad,“ rääkis Tallinna haridusameti juhataja Kaarel Rundu.

“Kõik Tallinna koolid on lahti ja peab olema tagatud ka toitlustus- ja koolitervishoiuteenus. Need asjad peavad olema kättesaadavad,” sõnas Rundu. Laste heaolu ja korra valvamisega tegelevad Rundu sõnul need inimesed koolipersonalist, kes ei streigi ehk siis õpetajad, kooli juhtkond ja tugiisikud, kes ei ole õpetajad.

Praeguse plaani kohaselt kavatsetakse streikida vähemalt kolmel päeval 22.-24. jaanuarini. Lasteaiaõpetajate ja teiste elualade esindajate toetusstreik on samuti kavandatud esialgu kolmele päevale 24.-26. jaanuarini, aga selle kohta saab haridusamet täpsemad andmed alles 18. jaanuariks.

Haridusamet on linna koolidel palunud tagada streigi ajal tagada alternatiivsed tegevused vähemalt 1.-3. klassini. Õpetajad, kes ei streigi, jätkavad oma tundide andmist, ja seda ka distantsõppe teel. “Koolijuhtidele saatsime välja kirja, et põhikooli esimeses kooliastmes tuleb tagada kohapeal tegevused ehk siis 1.-3. klassile peab olema õpe korraldatud kohapeal. Distantsõpet saab soovi korral rakendada teises, kolmandas ja gümnaasiumiastmes,” lausus Rundu lisades, et distantsõpe on reguleeritud juba koroonaajal.

Streikima ei sunnita

Samas rõhutas ta, et ühtegi õpetajat ei sunnita streikima. „Siiamaani hoiame pöialt, et streik jääb ära. Aga kuna koolijuhid peavad korraldama õppetööd ning alles 15. jaanuariks streigijuhid edastavad andmed streikivate õpetajate kohta, siis jääb koolijuhtidel streigipäevade aegse õppetöö sisustamiseks küllalt vähe aega.“

Streigi ajal võib ette tulla ka mitmesuguseid nn combo variante, kus osa õppetööd on sisustatud distantsõppe vormis, mingid osad aga videoloengu näol või hoopis kohapealse õppega. Kuna asutusi on erinevaid ja streikijate arv varieerub, siis tuleb mängu ka koolide endi autonoomia ja koolijuhtide otsustusõigus.

Tallinn toetab

Rundu ei osanud praegu öelda streikivate koolide ja õpetajate arvu Tallinnas. Samas on kokkulepe linna haridusorganisatsioonidega, et Tallinn säilitab kolme päeva ulatuses streikijatele ja toetajatele palga.

„Oleme Tallinna haridustöötajate liidu, koolijuhtide ühenduse ja alushariduse juhtide ühendusega kokku leppinud palga maksmises kolme tööpäeva osas streikivatele õpetajatele ja toetusstreikijatele ehk siis üldhariduskoolide tugispetsialistidele, kelleks on logopeedid, psühholoogid, sotsiaalpedagoogid ja eripedagoogid,“ loetles ta.

Linn tasub kolme päeva eest ka toetusstreigis osalevatele kutsehuvikoolide ja lasteaedade õpetajatele ja tugispetsialistidele, selgis Rundu lisades, et streikijad peavad jagama infot oma haridusasutuse juhiga, kes saaksid siis õigeaegselt otsuseid teha.

Raisatud streigitunnid

Rundu peab aga õppetöö suhtes psühholoogilises mõttes kriitiliseks juba isegi streigi väljakuulutamist, mitte niivõrd selle pikkust. „Meie põhiprobleem on õpetajate järelkasv, õpetajate töökorraldus ja sellest tulenevalt seegi, kes üldse soovib haridustöötajaks hakata. Iga tund, mida me streigi peale kulutame on juba iseenesest kriis hariduses.“

Hiljem tundide tasategemises ning suurema koormusega õppimises on Rundu sõnul kaks tasandit. „Kui ütleme, et nüüd jäi näiteks neli matemaatika tundi ära ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetajatel on iga tund arvel, siis see on üks tasand. Samas ei valmistuta kooli- ja riigieksamiteks ainult kaks nädalat vaid mitu aastat. Loomulikult saavad õpetajad hiljem mõnda teemat pisut pealiskaudsemalt võtta või hoopis vahele jätta. Aga see ei ole see ootus. Iga kooliastme lõpuks tuleb omandada seatud eesmärgid,“ tõdes ta.

Psühholoogiliselt omab paar nädalat kestev streik vaid teatud mõju. „Teadmiste osas on meie õpilased hästi ette valmistatud ning väga palju neist teadmistest nad mõnepäevase streigi jooksul ei kaota. Nad tulevad toime ka nii põhikooli- kui ka riigieksamitega,“ kinnitas Rundu.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Seotud artiklid