Kalamaja muuseum eksponeerib ajutiselt naiste jalgratast, mis pärineb esimese Eesti Vabariigi ajal tegutsenud Otto ja Kristjan Saare jalgrattatööstusest.
„Kalamajas on kindlasti toodetud rattaraam, pedaalid, kodarad ja lenkstang – neist on teada, et on koha peal tehtud,“ ütleb Kalamaja muuseumi direktor Kristi Paatsi. „Mõningad osad on siis sisse ostetud.“
Oto ja Kristjan Saare jalgrattavabrik asus Kalamajas praegusel aadressil Kopli 5. Enne Teist maailmasõda valmistati tehases teadaolevalt 9000 ratast. Nõukogude aja tulles hakkas vabrik kandma nime „Säde“, mida on näha ka ratta raamilt. „Seal on juba kirjas, et „Säde“ on tootnud, Otto ja Kristjani nimed on juba maha kraabitud,“ näitab Paatsi. Kuna rattad olid juba valmis, siis otsustatigi lihtsama lahenduse kasuks.
Eesti jalgrattamuuseumi looja Valdo Praost teab aga rääkida, et sajand tagasi Tallinn lausa kubises suurematest ja väiksematest jalgrattatööstustest. „30ndate aastate teist poolt enne Teist Maailmasõda võib lugeda jalgrataste kuldajaks, kui umbes kolmandik siin liikuvatest ratastest olid kohaliku tööstuse toodang,“ pajatab Praost. Kokku oli tollal Eestis umbes 200 000 jalgratast. „Eks nad olid hädapärased liikumisvahendid nii tööle kui ka kooli.“
Jalgrattatööstusest Kalamajas räägib Valdo Praost lähemalt kolmapäeva õhtul Kalamaja muuseumis.
palun võrdlusarvu
5. veebr. 2024 05:49