"Paljudel ei ole häid suhteid vanematega. Kui sa ei saa toetust oma kõige lähedasematelt, on elus edasi liikuda ja areneda väga raske."

Eneli Jefimova, noor ujumistalent
Majaomanikud saavad sõlmida hoolduslepinguid kõnniteede koristamiseks (2)
18. november 2021
Foto: Ilja Matusihis

“Kinnistuomanikud saavad sel aastal võimaluse sõlmida Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametiga lepingu kõnniteede hooldamiseks,” ütles Tallinna Keskkonna- ja kommunaalameti hooldusosakonna juhataja Ago Vill, kelle sõnul ei ole suure huvi tõttu kahjuks võimalik teenust pakkuda üle linna.

„Kesklinnas Magdaleena tänava, Paide tänava, Saku tänava ja Paldiski maantee Tehnika tänava viadukti kandis pakutakse praegu teenust üle 24 tuhande ruutmeetri ja 6 tuhande jooksva meetrisel alal,“ ütles Vill. Maksumuse koha pealt ütles Vill, et kui võtta keskmine 150 ruutmeetrine tööala, siis hinnaks tuleb umbes 360 eurot aastas.  

Lepingu sõlmib töö tellija Tallinna Keskkonna- ja kommunaalametiga ning tööd, mida tehakse on lume- ja libedusetõrje kõnniteel, talvine ja ka suvine treppide hooldus ja suvine kõnnitee hooldus. Lepingu järgi tagab töö tegija lume- ja libedusetõrjetööde ööpäevaringse teostamise ettenähtud hooldustsüklite piires: hooldustsükkel 8 tundi ja täiendavad hooldustsüklid juhul, kui lumesaju tingimustes ületab kõnniteel sulalume ja lörtsikiht 3cm või kohevat lumesust 6cm. Juhul, kui lume paigutamise tõttu kõnniteel jääb käiguteele ruumi alla 1,2 meetri, siis teostatakse ka lume äravedu. Treppide libedusetõrje, lume ja lörtsi eemaldamine tuleb teostada 2 tunni jooksul lumesaju algusest, lumesaju tingimustes on hooldustsükkel 4 tundi. 

Kadrioru Park hooldusosakonna juhataja Aivar Kabrits ütles, et hooldusüksuse koosseisus on hetkel masinapargist kuus Wille kommunaaltraktorit, mis on varustatud kõikideks aastaringseks hooldustöödeks vajalike haakeseadmetega. “Talihoolduse mõttes on kõikidel traktoritel puhastusharjad, lumesahad ja lumekopad ning graniitkillustiku puisteseadmed,“ selgitas ta. „Lume väljaveoks oleme võtnud rendile 2 multilift veokit.” 

Esimesed soolalastiga masinad sõitsid juba teedel

Kabrits sõnas, et meeskond on komplekteeritud nii, et tagada kõikide hooldusmarsruutide hooldus (nii libedusetõrje kui ka kõnniteede puhastus) vastavalt teede hooldustasemetele. “Meeskonnana oleme koos töötanud alates 2021 aasta jaanuarist, oleme koos õppinud optimeerima tööprotsesse, et tagada võimalikult efektiivne koostöö parima hooldustulemuse saavutamiseks,” lausus ta.

Kabrits selgitas, et kui on tegu kõnniteedega, mis porikaitsjatega piiratud, siis igale poole oma masinatega ligi ei pääsegi. „ Eks siis on meil ikkagi julgelt öeldes üks käsitöö lisaks,“ märkis ta. „Aga poisid on tublid, kõigil on labidad kaasas ja kui masinaga ei mahu, siis hüppavad välja ja teevad käsitsi ära.“ 

Tänavu sügisel on pealinnas libedusetõrjet olnud vaja teha harva, vaid üksikutel juhtudel. Esmaspäev oli aga see päev, kus teehooldusmasinad soolalastiga ringi sõitsid, sest öökülmad teevad teed libedaks. Tänavapuhastuse aktsiaselts on talveks valmis, isegi soola on varutud kaks suurt laotäit, mis enam-vähem ühe talve jooksul linna tänavaile ja teedele puistatakse. Tallinna teedele on Tänavapuhastuse AS-st valmis tulema 86 erinevat masinat. Sool, mis maha läheb on seesama söögisool, mida me supi sisse paneme. Siiski on see segatud paakumisvastase ainega.

“Eks see sool siis sula koos lumega ja läheb rentslisse. Ülejäänud, mis järgi jääb, selle korjame kevadel imuritega kokku,” selgitas Tänavapuhastuse AS osakonnajuhataja Tõnno Tiis.

Linnaosad tulevad korteriühistutele appi graniitsõelmete jagamisega

Teede olukorda saab jälgida tänapäevaselt, ennustades ette, mis toimuma hakkab. Alles möödunud nädalal paigutati selleks üle linna teeilmajaamad.

“Meil on tegelikult üle Tallinna paigaldatud nüüd 26 sellist mini teeilmajaama, mis meile annavad need andmed kogu aeg arvutisse ja seal taga on ka selline tarkus, mis siis toodab järgmise 12 tunni prognoos-ilmateadet siis igasse sellesse teeilmajaama punkti. Nii et meil on täna päris täpne teadmine, kuidas teeolud muutuvad Tallinnas,” kinnitas Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sulg.

Linnaosad valmis taas korteriühistutele appi tulema graniitsõelmete jagamisega. Nõmmel hakatakse sõelmeid jagama juba sel nädalal, Kristiines detsembri hakul, Mustamäel novembri lõpus. Haaberstis on hange pooleli, aga sealgi jagatakse välja umbes 2000 kotti. Põhja-Tallinnas jagatakse sõelmeid novembri algusest ja avaldusi saab esitada 22. novembrini. Kesklinna kõnniteedel võeti viimased lehed ja libedusetõrjet veel teha ei tulnud. Mehed ja masinad on selleks aga valmis. Lisaks Tänavapuhastuse tehnikale on Tallinna linnaosade väiksemate tänavate puhastamiseks veel poolsada teehooldusmasinat.

“Mõtteviisi muutus on tähtis. Mitu protsenti peaksime energiatarbimisest katma taastuvenergiaga? Kas 15 protsenti? Ei. Näiteks Austraalias on mõte hoopis teistsugune – katta tuleb neljakordselt üle praegune energiavajadus ning ülejääki kasutada sel perioodil, kui päike ei paista ja tuul ei puhu. Samuti saab seda kasutada vesiniku tootmiseks,” tõi üllatava mõtte välja Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu liige ja Euroopa Komisjonis tööstuse, siseturu ja ettevõtluse (DG GROW) peadirektori asetäitja Maive Rute.

Rute ütles, et Euroopa Komisjon pani teatavasti suvel lauale kliimapaketi, mis on üks kõige transformatiivsemaid, mis Brüsselist üldse tulnud on. „Lennundusest põllumajanduseni, kütusemüüjatest metsafirmadeni, kõik sektorid saavad süsinikuheite vähendamisse kaasatud,“ rääkis ta. „Lähimate kuude jooksul lisandub kliimapaketi teine osa, mis puudutab muuhulgas globaalseid tarneahelaid. Koroonakriis tõi esile mitmete globaalsete tarneahelate ebakindluse, mis nüüdseks on jõudnud tõsiste raskusteni näiteks pooljuhtide kättesaadavusel. Euroopa ülemäärane sõltuvus kriitiliste toorainete ja toodete osas muudab meid haavatavaks. Sellised strateegilised sõltuvused vajavad adresseerimist eriti selles valguses, et rohepööre mitmekordistab mitmesuguste maavarade, sealhulgas metallide vajadust.“

Kuidas Euroopa uus tööstuspoliitika nende väljakutsetega tegeleb ja mida võiks sellest järeldada senise majandusmudeli muutumise kohta?

Maive Rute  sõnul on rohepööre uus kasvustrateegia, mitte pelk kliimastrateegia.  See jaguneb tema sõnul nelja suurde sektorisse: kuidas kasvuhoonegaase vähendada, kuidas ressursse paremini kasutada, kuidas tuua lisaks Euroopale teised riigid kaasa tuleks ning kuidas toetada sotsiaalset õiglust.

Uus kliimapakett nõuab süsinikuemissiooni vähendamist 61 protsenti

Rute sõnul on süsiniku kaubanduse sisu on olnud selles, kuidas maksustada kõige suuremaid ettevõtteid, 44 Eesti ettevõtet katavad poole meie süsinikuheitmest. “See pole piisav, sest pool on maksustamata,” tõi ta välja probleemi.  „Lisaks metaan, mis on kliima jaoks tõsisem probleem, kui süsinik.“

Rute, et kui vaadelda uut kliimapaketti, siis leiame, et kasvuhoonegaaside emissiooni laiendamine areneb, nimelt  tõstetakse ambitsioonimäära, uus eesmärk on vähendada emissiooni 61 protsenti. Süsteemiga kaetakse ka lennuliiklus ja laevandus, samuti laieneb see hoonetele ja autotranspordile. “See on oluline asjaolu, mis kogu raamistikku paika hakkab panema. Me ei räägi energaipöördest üksi, vaid kogu majanduse viimisest uutele alustele, et 2050. aastaks jõuaksime kliimaneutraalsuseni. Meie tarbimisharjumused peavad selleks muutuma keskkonnasõbralikumaks,” rääkis ta.

Rute nägi ka trendi, et tööstusettevõtetel kõige esimene võimalus on automatiseerida ja olla ressursitõhus, selleks tuleb minna üle elektri peale, ja seda eelkõige rasketööstuses. “Selleks tuleb elekter muuta kättesaadavaks, roheliseks ja taskukohaseks. Kus elektrifitseerimine pole piisav, näeme võimalust vesiniku kasutamisel,” ütles ta.
Murekoht on Rute sõnutsi see, et oleme maha jäänud investeeringute tegemises taastuvenergiasse. “Investeeringud ei jõua tasemele, mis Pariisis kokku lepitud, et jääda 1,5 protsendise temperatuuri tõusu juurde,” oli ta pessimistlik.

Teine murekoht, mida Rute esile tõi, oli tõdemus, et ehkki meil on plahvatuslikult kasvamas päikesepaneelide installeerimine, näeme, et kaheksa paneeli kümnest toodetakse Hiinas. “Kas seda tehnoloogiat ei saaks Euroopas toota?” küsis ta. “Sinna juurde kuuluvad veel salvestustehnoloogiad ja targad võrgulahendused.” Rute avaldas lootust, et Euroopas tekivad võimalused nagu Austraalias, kus kolm miljonit kodu on päikesepaneelidega varustatud ning see annab võimalusi uue võrgumajanduse loomiseks. “Tehnoloogia hind muutub odavamaks ja seega ka energia hind. Võiks oodata, et elektronide majandus läheb bittide majanduse teed, mis tähendaks, et iga kümne aastaga langeks hind neli korda. Mõtteviisi muutus on tähtis. Mitu protsenti peaksime energiatarbest katma taastuvenergiaga? 15 protsenti? Ei. Austraalias on mõte hoopis teistsugune – katta neljakordselt üle praegune energiavajadus ning ülejääki kasutada sel perioodil kui päike ei paista ja tuul ei puhu. Samuti saab seda kasutada vesiniku tootmiseks,” tõi Rute innustava mõtteviisi näite.

Ta oli ka kriitiline, et me jätkuvalt oleme nende riikide hulgas, kus ostetakse suure sisepõlemismootoriga autosid, mis jätavad kliimale sügava jalajälje. Rute sõnul on lahendus moodsad elektriautod – näiteks müügil on Mercedes, mis sõidab ühe laadimisega 770 kilomeetrit ja laadimise kiirus on selline, et veerand tunniga saab laadida 300 kilomeetri jagu elektrit.

Suur osa majapidamistest raiskab pillavalt energiat

Teine teema on Rute sõnul ehitus ja hooned. “Soojapidavus on kehv, samuti suvel tuleb neid jahutada. Suur osa hoonetest ei vasta energianõuete ootustele, kolm neljandikku hoonetest tuleb renoveerida. See on osa kliima paketist, tänast renoveerimise tempot tuleb tõsta kolm korda,” nägi ta vajadust aktiivselt tegutseda. Seejuures möönis ta probleemi, kust võtta praeguses majandusolukorras materjalid ja ehitajad.

Rute rõhutas, et Euroopa ei saa minna üksi kliimaneutraalsuse teed, vaid kaasata tuleb kõik maailma riigid. Ta nägi probleemi, et kolmandatel riikidel omad kitsad huvid, näiteks tsemendi kõige suurem importija on Türgi, väetist ja terast ekspordivad Venemaa ja Hiina. “Nõnda näeme rahvusvaheliste pingete kasvu ning probleemi lahendamiseks peame oleme kindlad, et kõik näevad probleemi samamoodi, mitte pelgalt Euroopa Liit.”

Rute oli ka murelik, et Euroopa Liit on sõltuv kolmandatest riikidest, mis tekitab haavatavust. “Autode elektrifitseerimise juures vajavad akud liitiumi, mida oleks vaja praegusest 18 korda rohkem aastaks 2030. Kust seda saada? Samuti tuleks panustada akutehnoloogiasse, et asendada haruldasi metalle. Euroopa impordib neist suure osa,” kirjeldas ta sõltuvust Aasia riikidest.

Omaette teemana nimetas ta tarneraskusi, mida me nägime pandeemiaga seoses – tekivad olukorrad, mida me varem ei olnud märganud. “Ligi kuus protsenti meie imporditavast toorainest tuleb vaid ühest riigist, milleks on pahatihti just Hiina. Kasulikum oleks, kui meil oleks vähemalt kaks tarnijat ning kaaluda tuleks ka näiteks kiipide tootmise taastamist Euroopas. Julgemalt tuleks kavandada Euroopas haruldaste muldmetallide kaevandamist ning taaskasutamist,” nimetas ta võimalikke lahendusi sõltuvuse vähendamiseks.

Rute osutas, et ressursivajadus kogu maailmas läheb sedavõrd kiiresti üles, et see pole jätkusuutlik. “Kui kogu maailm sooviks lääneriikide tasemel tarbida, siis ühest planeedist meile ei piisa. Peame ehitama üles majanduse, mis ei kasuta nii palju ressurssi,” ütles ta. Üks lahendus on taaskasutus. “Selle jaoks on vaja tehnoloogiaid arendada ja investeerida.”

TalTechi teadlane Jarek Kurnitski avaldas arvamust, et rohepööret tasub teostada nende asjade kaudu, mida nagunii heaolu kasvatamiseks või muudel põhjustel teha vaja oleks. Ehitus pakub tema sõnul huvitava näite, kuidas üks rohepööre on juba teostatud. Teine rohepöörde teema on tema sõnul olemasoleva hoonefondi kaasaegseks renoveerimine, samuti kaugküttevõrgu korrastamine. Kurnitski hinnangul tasub ehituse kui rohepöördes kaugele jõudnud valdkonna kogemusi rakendada ka teistes valdkondades, kus suured muudatused alles ees.

Teadlane: majapidamised raiskavad energiat


Kurnitski ütles oma ettekandes, et energia lõpptarbimine on kõige suurem hoonetes, tööstuses ja transpordis. “Valitseb meeletu tarbimine, mistõttu palju on võimalik ära teha, kui hoonetes raiskamist vähendada. 90 protsenti heitest tuleb energeetikasektorist. Parim kilovattund on kasutamata kilovatt-tund ehk kokkuhoid,” ütles ta.
Kurnitski sõnas, et tuuleparkide rajamine, päikeseenergia kasutamine ja elektri salvestamine areneb, kuid peaks edenema palju kiiremini. Eestis oleks tema sõnul üks lahendustest näiteks biogaasi kasutamine, aga ka tõhusam jäätmekäitlus ja ringmajandus; samuti vesiniku kasutamisel on oma osa rohepöördes. “Seda saab teha ikka ainult nende tehnoloogiatega, mis on juba täna olemas ja kasutuses,” ütles ta.
Siiski paistab Eesti tema sõnul positiivse poole pealt silma ühe huvitava fakti osas: maailmas pole teist riiki peale Eesti, kus ministeeriume asuks nii palju liginullenergiahoonetes.

TalTechi teadlane Rutt Hints tõi välja vähe kajastamist leidnud tõdemuse, et taastuvenergia süsteem nõuab viis korda rohkem metalli kui söejaam ning see põhjustab suure nõudmise nende metallide järele, mida on vähestes kogustes. “Ainult Hiinas on selleks praegu piisavalt ressurssi olemas,” osutas ta tõsisele olukorrale.
 
Hints märkis, et Eestis leidub geoloogilist potentsiaali fosforiidis, mis sisaldab erinevaid haruldasi muldmetalle. Samas on tema sõnul võtmeküsimuseks võimekus üksikuid muldmetalle separeerida, mistõttu toodetaksegi 90 protsenti neist Hiinas. “Eesti Silmet on väheseid kohti maailmas, kus peale Hiina suudetakse haruldasi muldmetalle separeerida,” tõi ta välja üllatava fakti. “Me peaksime püüdma mõelda suuremalt, meil on võimekus olemas.”  

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

inff
25. nov. 2021 18:52
Aega veel 5 päeva. 30.06.2021 00:00 kuni 30.11.2021 23:59 https://petitsioon.ee/vabastame-omanikud-omavalitsuste-konniteede Eesti Omanike Keskliit ja Eesti Korteriühistute Liit leiavad, et avalike kõnniteede korrashoid peab olema omavalitsuse kohustus. Omanikele ei või panna võõra vara hooldamise ülesannet seda hüvitamata, selline koormis on ebaproportsionaalne ja ebaõiglane. Omavalitsus peab tagama oma tänavatel ja kõnniteedel ise korrashoiu ja hoolduse. Tõsine on probleem talvel, kui hoolduskohustus käib kas füüsiliselt üle jõu või siis tekitab omanikule kohustuse olla terve päev kodus, kui sadu jätkub, samuti peab omanik oma kulul hankima koristustehnika ja sõelmed libedustõrjeks. Kui toetad ettepanekut, et omavalitsuse kinnistul peab omavalitsus ise oma teid ja tänavaid hooldama, anna sellele algatusele allkiri. Toetame petitsiooniga Riigikogus algatatud seadusmuudatuse vastuvõtmist.
tegelikkus
22. nov. 2021 20:58
Paljud korteriühistud tellivad juba ammu hoopis erafirmalt mitte ainult väliskoristuse, vaid ka sisekoristuse.