"Kõik head või halvad asjad maailmas on kiiksuga inimeste tehtud."

Urmas Sõõrumaa, ärimees
Tallinnas kohtab põnevaid metsaelukaid Tiit Maran: nädalapäevad tagasi oli loomaias taas näha šaakali jälge (0)
18. jaanuar 2022

Tallinna Loomaaia direktori Tiit Marani sõnul oli ülemöödunud nädalal näha loomaaia territooriumil taas šaakali jälge. „Möödunud aastal murdis šaakal loomaaias maha Kihnu lamba ning liikus seejärel Vabaõhumuuseumi territooriumile,“ rääkis. „Vabaõhumuuseumi territooriumil oli terve grupp neid. Ta paistab siiamaani ringi liikuvat ja eks ta liigub edasi-tagasi.“

Lisaks mõneti veel uustulnuka rollis olevale šaakalile võib Tallinna piires kohata ka rebaseid, nugiseid, kährikuid ja paljusid teisi metsloomi. Marani sõnul on võimatu öelda, palju metsloomi Tallinnas tegelikult elab. „See eeldaks päris põhjalikke uuringuid eraldi metoodika alusel,“ ütles ta. „Nii palju kui mina tean ei ole sellist metoodikat üles ehitatud. Mulle tundub lihtsalt jälgede põhjal, et jäneseid on tulnud juurde meie linna rohealadele.“

Loomaaia territoorium on metsloomadele Marani sõnul igati ahvatlev, kuna pakub ohtralt varju uudishimulike pilkude eest. „Meil elavad nugised, mägrad, nirgid, kärbid ja metskitsed,“ lausus ta.

Politseipargi laadsetes kohtades ei ole aga lootust põnevamaid metsaelukaid kohata, kuna seal pole neil varjupaika, kus rahus elada. „Kadriorus näiteks aga on selliseid nurgataguseid,“ ütles Maran. „Inimese käsi õnneks ei ulatu kõike täielikult korda tegema – võsa ja üksikud põõsad jäävad alles. Siis on loomal elupaik, kus varjuda inimese eest.“

Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialisti Tõnu Talvi sõnul on rebased Tallinna igal juhul sisse kolinud, ning elutsevad aedlinnade kandis, kus on rohkem loodusmaastikku. „Suuremad loomad satuvad linnakeskkonda pigem harva ning enamjaolt on siis tegu noorloomaga,“ lausus ta. „Tegemist no noorte loomadega, kes otsivad omale uut territooriumi. Nad on pesakonnast välja läinud või lahknenud ja võivad sattuda linnakeskkonda ja sealt läbi liikuma.“

Koduloomade söötmiskausid meelitavad ligi metsaloomasid

Selles osas, kas metsloomadel on elu ja tervis parem metsas või linnas, ametlik statistika puudub. Marani hinnangul on linnakeskkonnas ringi toimetavate rebaste ja kährikute käpakäik on veidi kehvem kui liigikaaslastel metsas. „Seal, kus on inimasustus, tundub olevat ka rohkem kärntõbiseid loomi, aga sügaval metsas kipub ikka päris korralik kasukas seljas olema,“ rääkis ta.

Maran pakkus, et haiged loomad võivad metsas muidugi ka kiiremini hukka saada. „Väga ettevaatlik peab siin olema oma arvamuse avaldamisel.“

Talvi juhtis tähelepanu asjaolule, et andmeid kärntõve kohta kogutakse jahipidamise käigus ja kuna linnas jahti ei peeta, ei ole meil ka kusagilt linnarebaste osas sellekohast statistikat võtta. „Seda võib jah niimoodi spekuleerida või arutleda ökoloogiliste põhjendustega. Kuna väikekiskjad on linnaruumis rohkem seotud ja ruumi on vähem, siis on nendevaheline kokkupuude ka suurem,“ ütles ta.

Teise olulise asjana tõi Talvi välja ka inimeste võimaliku rolli kärntõve levikus. „Kui koduloomade söötmiskohad ja kausid jäetakse välja, siis saavad seal kokku nii rebased kui ka kährikud, kes on varmad seda võimalust ära kasutama,“ rääkis ta.

Tulevikus võib metsloomi Tallinnasse juurdegi kolida

Palju on räägitud linnarebastest aga Marani sõnul on meil ka linnanugised, keda on tõenäoliselt linnas vähem kui rebaseid, kuid kes jäävad ka kergemini märkamatuks. „Lääne-Euroopas elavadki kivinugised inimasustustes,“ rääkis ta. „Tekitavad seal ka probleeme, muidugi kivinugis on Eestis nüüd ka ikkagi üsna laialt levinud. Kas meie linnapildis elab kivinugis või metsnugis, seda ma ei oska öelda.“

Talvi tõi näiteks Briti saared, kus suurtes miljonilinnades on juba pool sajandit näha metsloomade urbaniseerumist. Tõsiseid probleeme pidavat olema nii rebaste, nugiste kui ka mäkradega, kes on muutunud väga julgeks ja elutsevad aedades ja majade katustelgi. „Mäger elab linnas ja seal on suured probleemid hoonete konstruktsioonide turvalisusega, tänu tema urgude rajamisele,“ sedastas ta. „Lääne-Euroopas on seesama kivinugis hästi urbaniseerunud ja hästi selgelt linnastunud liik.“

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.