Meediavahi Pealinnas podcastis oli rahvusvahelise muinsuskaitsekuu alguse puhul Allan Alaküla ja Mihhail Vladislavlevi külaliseks muinsuskaitse õppejõud, Eesti muinsuskaitsenõukogu esimees, rahvusvahelise muinsuskaitseekspertide ühenduse ICOMOS asepresident Riin Alatalu. Muinsuskaitsekuu peateemaks on pärandi väärtustamine loodusvarade säästmiseks.
Muinsuskaitse suurim ülesanne on olla ajast ees, kuni avalik arvamus järele tuleb ja pärandit hakatakse laiemalt hoidma. „Näiteks veel paarikümne aasta eest oli Kalamaja väga madala mainega. Praegu on see üks Tallinna kalleim linnaosa. Kahju, et me Koplis nii palju hävida lasksime. Ka see oleks veel parem, kui liinid oleks rohkem renoveeritud,” rääkis Alatalu.
Vastates küsimusele ICOMOS-i Vene rahvusliku komitee staatusest sedastas Alatalu, et selle tegevust pole peatatud. „See võrgustik on vähemalt formaalselt vabatahtlik ekspertorganisatsioon, mitte valitsuste esindajate kogu,” lisas ta.
Alatalu sõnul tegutseb ICOMOS´i kriisigrupp paljudes maailma konfliktipiirkondades ja nii ka praegu Ukrainas. „Nad ei anna palju infot oma tegevusest, et mitte anda hoogu kultuuriväärtuste riigist väljaviimisele. Pole parata, aga röövimine ja kultuurivarade illegaalne väljavedu selliste kriisidega alati kaasneb. Sellises olukorras on loomulikult aktiveerunud ka tolliteenistused ja rahvusvahelised õiguskaitseorganid, et Ukraina kultuuriväärtustega hangeldamist tõkestada.”
Rääkides sõdiva riigi pärandi seisukorrast viitas Alatalu, et Ukraina valitsuse avalikes nimekirjades on juba lehekülgede kaupa hävitatud pärandit. Riik tegeleb väga aktiivselt muuseumide varade evakueerimisega. Mitmed arhiivid on tõsiselt pihta saanud.
„Suurt on kahju saanud mitmed ajaloolised linnakeskkonnad. UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluvast Ukraina seitsmest objektist (neist üks on Krimmis) pole teadaolevalt siiski ükski kannatada saanud,” nentis Alatalu.
Muinsuskaitsekuu globaalteemaks on pärandi rakendamine säästliku arengu teenistusse ja kliima-õiglus. „Kui otsida pandeemiast mingitki kasu, siis vähemalt Eestis suunas see inimesi rohkem linnast maale. Peale tulnud majanduskriis ei võimalda aga vanu maju massiliselt maha tõmmata, et nende asemele uusi ehitada. Pärandi hoidmise poolest on see hea,” arutles Alatalu. „Eestlased on ka võrdlemisi päranditeadlikud inimesed ja pärandiarmastust on palju,” kiitis Alatalu, kuigi lisas, et ka Eestis on ses suhtes pilt kahjuks mitmekesine.
Viimane haldusreform on Alatalu meelest pärandi säilitamise vaates aga lausa saatanast. „Ka meie lootused olid suured, aga reformiga on jäänud täitmata lubadused, et suurtes uutes valdades võetakse tööle tugevad spetsialistid – muinsuskaitsjad ja arhitektid. Seda pole kusagil tehtud,” pahandas Alatalu.
Tänavuse muinsuskaitsekuu teema on ressursside kokkuhoid, millele aitab justkui hea loodusjõuna kaasa materjalide hinnatõus. „Teeme tudengitele nn hüljatud maastike töötubasid.Tänavu käisime Peris, betoonist nõukogude-aegne hoone. Vajab remonti, aga tahetakse lammutada. Seepärast, et riik on eraldanud raha veel kasutuses olevate hoonete lammutamiseks, et siis ehitada asemele nullenergiahooneid. Selleks on 20 miljonit, samas kui muinsuskaitsele annab riik alla 2 miljoni euro,” toob Alatalu konkreetse näite planeedi ressursse raiskavast poliitikast.
Muinsuskaitsekuu kava leiab muinsuskaitse seltsi veebist https://muinsuskaitse.ee/muinsuskaitsekuu/
