Meediavahi Pealinna podcastis rääkis Peterburi Jaani kiriku kontserdisaali juht Jüri Leiten elust naabermetropolis Sankt Peterburgis sealse Jaani kiriku kontserdisaali perspektiivist. Eelmisel nädalal pakkis Vene põhjapealinnas kohvrid Eesti konsulaat ja Eesti Kontsert otsustas sel teisipäeval järgmisest nädalast lõpetada kontserttegevuse Jaani kirikus.

Leiten siiski ei välista, et Jaani kiriku juriidilise omaniku ja kaaskasutaja luteri koguduse korraldusel võib hoones muusikasündmusi toimuda ka edaspidi.

„Väga teistmoodi veel ei ole, suurlinnades sanktsioonid sellist kiiret mõju ei avaldagi. Kui aga vaadata kuhu lendavad lennukid, palju maksab poes suhkur ja inimestega rääkides, on muutused muidugi tunda,” kirjeldab Leiten üldist õhustikku .”Muusikute seas ja kultuuri-ringkondades, kellega olen suhelnud, on arvamused väga kõikunud. Alul oli shokk, siis tuli pigem oma riiki toetav arusaam. Info mitmekesisus on viinud aga selleni, et minu suhtlusringkonna inimesed on paljud jäänud ikka väga mõtlikuks ja kurvaks,” rääkis Leiten.

„Peterburg on kultuursete ja haritud inimeste linn ja vajalik info saadakse ikka kätte. Internet siiski elab, Youtube on alles,” hajutas Leiten meil sageli levinud ettekujutust Venemaal valitsevast üleüldisest infosulust.

„Pean väga suure kahjutundega nentima, et just täna on see päev (so teisipäev, 26. aprill – toim) kui Eesti Kontsert on otsustanud seal kontserttegevuse alates maikuust peatada,” ütles Jaani kiriku kontsedisaali juhataja ametis jätkav Leiten. „Minu jaoks on see hästi kurb ja keeruline otsus. Nõustun, et me oma kontserdi- ja majandustegevusega ei toetaks Ukrainas agressiooni teostavat Vene riiki. Samas Eesti kirik keset Peterburgi linna on oluline Eesti muusikat, rahvakultuuri, keelt ja elulaadi tutvustav kultuurikeskus,” rääkis Leiten.

„18. veebruaril jäi Rein Rannapi kontsert viimaseks Eestist pärit esineja etteasteks Jaani kirikus. Aga need Vene muusikud ja kollektiivid, kes meil on käinud, on suured Eesti ja Euroopa sõbrad. Vene orkestrid ja interpreedid mängivad meil ka Ellerit, Räätsa ja Kõrvitsat. Eesti muusikat kõlab Vene organistide esituses ka orelil – Kapp, Lüdig, Süda,” loetles Leiten Vene interpreetide repertuaari.

„Seitse päeva enne tegevuse lõpetamist on meil seitse kontserti. Kiriku taastamise ajal tosina aasta eest oli pessimiste palju, et kuidas me suudame leida oma koha Maria teatri kõrval. Aga tänaseks on meil kontserdiagentuurina Peterburgis väga hea renomee. Eristume barokkmuusika, jazz´i, ja valgus-installatsioonidega. Ja teiseks eristume kohalikest oma väikese organisatsiooniga. Alates, et juhatajal pole nelja asetäitjat, mis tähendab, et otsused tehakse kiiremini ja viiakse täide tõhusamalt,” iseloomustas Leiten osakest oma elutööst.

Leiten ei taha kirikuhoone ja koguduse osas muutusi ennustada. „Koguduse tegevus jätkub, maja on valve all ja õues on kojamees. Hoone kuulub Peterburgi Jaani kogudusele, aga kuna Eesti riik on selle Eesti Kontserdi läbi taastanud, siis on leping kogudusega 49 aastaks. Lisaks kogudusele ja kontserdisaalile on seal ruumi ka Eesti kultuuriseltsile. Nii olemegi tähistanud Eesti rahvakalendri tähtpäevi. Lisaks ülipopulaarsed eesti keele kursused pühapäeval, õppida soovijate arv on järjest kasvanud, viimasel ajal eriti arstide hulgas. Lisaks tegutseb ka eesti soost väikelastele pühapäevakool,” kirjeldas Leiten kirikus toimuvat aktiivset kultuuri- ja seltsielu.

Leiten sedastas, et EELK pole Venemaal registreeritud, küll aga on sealses registris Peterburgis Jaani kogudus, mis kuulub kohaliku soome-ingeri luterikiriku alla. „Palju oleneb eesti kogudusest, kuidas ta suudab ellu jääda. Eesti kontsert on vaid üks osapool 49-aastasest lepingust.”

Vastates küsimusele, kas see on lõpp, ütleb Leiten: „Eesti Kontserdi korraldamisel alates maist kindlasti kontserte enam ei toimu. Kui aga kogudus tahab teha kontserte jumalateenistustega seoses või eraldi, siis selleks ma takistusi ei näe.”