“Tormid ja äkkvihmatulvad on suviti tugevamad, meid ootavad ees ekstreemsed ilmaolud,” ütles linnaruumi festivalil Tallinna Tehnika-ülikooli rohepöörde prorektor Helen Sooväli-Sepping.

Teadlaste hinnangul on aastal 2050 talv keskmiselt 2,3 kraadi ja suvi 1,2 kraadi soojem, ent saja aasta pärast ehk aastal 2122 võib temperatuuritõus ulatuda juba nelja kraadini.

Tallinna strateegiadirektor Raido Roop lisas, et linn võiks omalt poolt alati rohkem teha kliimamuutustega võitlemiseks. “Me saame kliimaneutraalseks siis, kui keskmine eestlane, keskmine tallinlane ei põhjusta oma elutegevusega rohkem heidet kui üks tonn CO2 aastas,” lausus ta. “Lihtsustatult öeldes peaks keskmine tallinlane 6,5 korda vähem tarbima, kui ta seda praegu teeb. Ja keskmine eestlane kümme korda vähem.”

Tallinn toodab Roopi sõnul aastas 2,9 miljonit tonni süsihappegaasi, inimese peale teeb see 6,6 tonni aastas. Eesti toodab keskmiselt 9,6 tonni süsihappegaasi aastas.

Miks Eesti keskmine on suurem kui Tallinna oma? Sest suurem osa tööstusest on Tallinnast väljas ja Tallinnas on kasutusel rohkem roheenergiat.

Kliimamuutustega võitlemiseks tuleb linna strateegiadirektori sõnul suuremal osal inimestest oluliselt muuta oma tarbimisharjumusi. “Me peame liikuma säästlikumalt, rohkem jala käima, sõitma rattaga ja kasutama ühistransporti,” loetles ta. “Teiseks peame muutuma energiasäästlikumaks. Meil on tohutus koguses nõukogudeaegseid paneelelamuid, mis moodsate standardite järgi ei ole energiatõhusad. Suvel kuumenevad need üle ja talvel on külmad, küttekaod on neil väga suured.”

Looduskaitse ekspert Merle Kuris rääkis, et rohke haljastus aitab kuumalaine ajal linnaõhu kuumust alandada. Kultuuri- ja ruumikriitik Hannes Aava lisas, et supermarketite juures peaks kohustuslikult olema puude allee. “Lisaks sellele näen nüüd iga päev, mis toimub bussipeatustes,” märkis ta. “Eestlased, kes muidu hoiavad turvaliselt viie meetri raadiust, on üksiku puu all kõik koos varjus, ülejäänud bussipeatus on aga taimedest täiesti tühi kõrb. Võiks olla reegel, et igas bussipeatuses peab olema üks puu, kus varjus seista. Küll meil on ka arboriste, kes suudavad ennetada, et tormi ajal puud inimestele pähe ei kukuks.”

Rohelus aitab kliimamuutustega paremini kohaneda, lisaks mõjub taimede nägemine stressi maandavalt ja lubab inimestel igapäevamuredega paremini toime tulla. “Näiteks Pariisis rajavad ettevõtjad suurte hoonete katustele väikeseid farme või aedasid, mida nende töötajad saavad vaatamas või harimas käia. Nii on töötajad tervemad ja toodavad lisaväärtust. Selle tagajärjel on ka linn ilusam ja põuad talutavamad.”

Aava sõnul toodab linnarohelus näiteks Hollandis ka sooja. “Teepeenrad ja -ääred on natuke nagu märkamatu ala, mida me kiiresti läbime, kuid linnas moodustab see hiiglasliku ala,” kirjeldas ta. “Hollandis saadi aru, et niita on väga kallis, nad lasevad rohul teatud kõrguseni kasvada, siis läheb niidetud muru energiajaamadesse.”