"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Suri kunstnik Kadri Mälk (1)
01. jaanuar 2023
Kuvatõmmis

Pärast rasket haigust suri 1. jaanuaril kunstnik ja ehtekunstnik, kunstiakadeemia emeriitprofessor Kadri Mälk.

Mälk õppis aastatel 1977-1981 Tartu kunstikoolis ja seejärel Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, mille lõpetas 1986. aastal. Ta alustas vabakutselise kunstnikuna, kuid asus kunstiakadeemiasse õpetama juba 1989. aastal. Esialgu töötas ta oma mentori, professor Leili Kuldkepi käe all. Ehte- ja sepakunsti professoriks valiti Kadri Mälk 1996. aastal. Oma kogemusi jagas ta üliõpilaste, sealjuures doktorantidega nii kodus kui ka välismaal. Viimati õpetas ta Müncheni kunstiakadeemias, vahendab ERR.

Kadri Mälk pühendas oma elu ehtekunstile, see oli tema armastus, töö ja looming. Esimene isiknäitus toimus 1989. aastal kunstihoone galeriis, seejärel oli tal palju näitusi nii Eestis kui ka üle maailma. Kadri Mälk armastas väga oma üliõpilasi, keda viis igal aastal Euroopa ehtekunsti tippsündmusele, Münchenis toimuvale näitusmessile “Schmuck”. Koos kõige pühendunumatega asutas ta 1999. aastal ehtekunstirühmituse ÕhuLoss. Kadri Mälgu õpilastest annavad eesti ehtekunstile teiste seas jätkuvalt sära Tanel Veenre, Piret Hirv, Maria Valdma, Julia Künnap, Eve Margus, Kristiina Laurits ja Villu Plink. 2008. aastal asutas Kadri Mälk heategevusfondi Noor Ehe, mis toetab alustavaid erialatalente.

Mälgu ehtekunst oli sügavalt isiklik, see puudutab vaataja ja kandja kõiki meeli ning ehte maagilises toimes ei kahelnud ta kunagi. Oma loomingus valis ta väga hoolikalt nii kive kui ka metalle, sest tema jaoks oli igal neist iseloom, igal neist oma vägi. Täpselt tabas Kadri Mälgu loomingu tuuma Marianne Kõrver, kes 2004. aastal pealkirjastas temast tehtud filmi “Kujutluse tume taevas”.

Kadri Mälgu teoseid võib leida paljudest era- ja riiklikes kunstikogudest: Victoria ja Alberti muuseumist Londonis, Šveitsi rahvusmuuseumist Zürichis, Peterburi Ermitaažist, Smithsoniani rahvusmuuseumist New Yorgis ja Hamburgi Kunstgebwerbemuseumist. Mälgu suurim ehtekollektsioon on aga Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumil. Kadri Mälgust jäi maha aastaid hoole ja armastusega kogutud kõrgetasemeline maailma kaasaegse ehtekunsti kollektsioon.

Kadri Mälk pidas eriti oluliseks õpetajakogemuse ja ka oma eriala tutvustamist. Ta oli vaimuka sulega kirjutaja, publitsist ja raamatute koostaja; sealjuures koostöös rahvusvaheliste kirjastustega. Tema viimatised suuremad publikatsioonid on “Testament” oma loomingust ja “Õpetaja” professor Leili Kuldkepist.

Mälk on pälvinud Valgetähe V klassi teenetemärgi, Portugali teeneteordeni ohvitseriristi, Baieri Liidumaa riigipreemia; korduvalt on teda tunnustatud Eesti kultuuripreemia ja Kristjan Raua preemiaga. Tema rohketest rahvusvahelistest preemiatest võib mainida Euroopa kaasaegse ehtekunsti triennaali grand prix‘d Belgiast, Ted Noteni kuldpreemiat Amsterdamist ja Ars Ornata südamepreemiat Kölnist. Kadri Mälk oli Eesti Kultuurkapitali “Ela ja sära” stipendiaat ning üks Eesti Vabariigi kunstnikupalga saajatest.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Timo Kumari
6. jaan. 2023 23:28
Kunst liidab need, kel silmis see, mis näitab teed. Kunst elab veel, kuid murrab need, kes sellel teel. Kahju on tõdeda fakti, mis ei loo, vaid lahutab, mis ei too, vaid mäletab...