„Lõpuühendkooride kolme viimase laulu ajal üks silm nuttis ja teine naeris – see oli sürreaalne ja absurdne, kui märjad me olime. Äikesest ja tugevast lausvihmast kujunes aga lõpuks Eesti rahva ilu – vaatamata vihmale publik ei lahkunud ja tegelikult maa ju väga vajas seda,“ kirjeldas peojärgselt oma lõputut rõõmu laulupeo kunstiline juht Pärt Uusberg.
Nädalavahetusel toimunud XIII noorte laulu- ja tantsupidu külastas ligi 90 000 inimest, kellele esines 31 415 lauljat, tantsijat ja pillimängijat.
Noorte laulupeo kunstilise juhi Pärt Uusbergi sõnul jõuab kõik laulu- ja tantsupeol ning selle ettevalmistusperioodil toimunu alles sammhaaval kohale, sest pidu oli niivõrd suur ning hõlmas kogu Eestimaad. „Emotsioonid on nii suured, et taju muutus selliseks, nagu avaühendkoor oleks olnud üks päev, kontsert teine ja lõpuühendkoor kolmas päev,“ sõnas ta.
Mööda ei saa vaadata ka ilmast, mil meie püha maa näitas end nii pikselöögi kui vihmavalanguga ning tekitas laulupeo kunstilise juhi sõnul väeliseid tundeid.
„Lõpuühendkooride kolme viimase laulu ajal üks silm nuttis ja teine naeris – see oli sürreaalne ja absurdne, kui märjad me olime. Äikesest ja tugevast lausvihmast kujunes aga hoopis Eesti rahva ilu – vaatamata vihmale publik ei lahkunud ja tegelikult maa ju väga vajas seda,“ kirjeldas Uusberg. „Kui korraks tuli tugev äikeselöök ja tundus, et pidu jääb nüüd seisma, tulid lavale väikesed poisid, kes hüüdsid: päike, päike ning neidude koorid saidki laulda juba päikese käes.“
Kolm oma näoga pidu – tantsupidu kuumuses, laulupidu paduvihmas, rokilik rahvamuusikapidu
Tantsupeo pealavastaja Agne Kurrikoff-Hermani sõnul pakkusid mõlemad peod kahtepidist ekstreemsust – nii tantsupeo kuumus kui laulupeo paduvihm. Ta tõdes, et on ääretult tänulik ilmataadile, kes otsustas tantsupeo siiski kuivaks jätta, kuna peale eilseid vihmavalanguid muutus Kalevi staadion järveks, kus oleks võimatu tantsida olnud.
„Ükskõik, kui mõni rivi oli kõver või joonis ei jõudnud õigeks ajaks kohale, sellel polnud mingit tähtsust. Sillakaar sai loodud meie oma Eesti tantsuga ning loodan, et see kaar ei katke mitte kunagi. See on meie viis hoida oma Eestimaad,“ kirjeldas pealavastaja oma tundeid.
Lisaks laulu- ja tantsupeole toimus nädalavahetusel ka rahvamuusikapidu, kus meeleolu oli üheaegselt nii suursugune ja vahetu. „Ühel hetkel polnud lava ees enam pillimängijate ja publikumere vahel isegi ruumi ning rahvas elas sama vahetult kaasa nagu rokk-kontserdil,“ meenutas rahvamuusika peo üldjuht Juhan Uppin.
PPA, pääste ja meditsiiniteenistuse nädalavahetus: kadunud lapsed, laiali paisatud liiklusmärgid, kuivavad tantsuplatsid ning lödisevad lauljad
Turvalisuse kohapealt möödus pidu ilma tõsisemate vahejuhtumiteta. Siiski tõi Politsei- ja Piirivalveamet välja mõned murekohad. „Sarnaselt varasemate aastatega vajasid enim politsei abi lapsed, kes kaotasid oma juhendaja, grupiliikme või vanema silmist, noorim eksinu oli 2-aastane laps,“ kirjeldas Roger Kumm Politsei- ja Piirivalveametist. Siiski said politsei sõnul kõik lapsed turvaliselt juhendajatele ja vanematele üle antud. Kokku tegeles politsei 80 väärtuslikuma leiuga, millest suur osa õnnestus omanikele tagastada. Mõned üksikud leiud ootavad veel omanikke, pilte neist näeb politsei Facebooki lehelt ning leiud saab kätte Ida-Harju politseijaoskonnast.
Suuremaid avariisi liikluses ei toimunud, kuid mõistagi tekkis liiklusseisakuid, mida nii suure rahvamassi puhul oli ka oodata. Lisaks oli probleemiks droonide ilma loata lennutamine.
Liikluskorralduse juhi Janno Pildi sõnul üllatas teda juhtum, kus üks frustreeritud linnakodanik oli pildunud liiklusmärke laiali ning tänu millele siis liiklusvoog järsku lahti pääses. Samuti märkis ta, et hulgaliselt saabus kõnesid linnaelanikelt, kes tahtsid seletust, kuidas pääseda oma kodust teise linna otsa.
Päästeameti esindaja Ants Aguraiuja sõnul oli päästel veel vähem tegemist kui politseil. „Põhirõhk oli loodusjõududega võitlemisel – kuumusega kasteti tantsijaid jahedamaks ning paduvihma ajal aidati lauljaid telkides soojendada. „Tantsuväljakutel töötas kolm autot, mille peale kokku kulus umbes kuus tonni vett,“ sõnas ta.
Meditsiiniteenistuse Erik Vellerammi sõnul pöörduti nende poole sarnaselt eelmiste pidudega tavapäraste tervisemuredega, selle erandiga, et kedagi ei olnud seekord vaja sünnitama viia. Kokku tehti nende poole üle 4300 pöördumise, 44 juhul saadeti inimene koju ja 36 inimest käis ka haigla juurest läbi.
Pandinõud kummutasid müüdi ühekordsetest nõudest
Kogu peo vältel hoiti peoliste kõhud täis laulupeo supiga, mida jagati välja peo lõpuni, mil paljud külmunud supihuvilised soojast toidust eriliselt lugu pidasid.
„Ka supijagajad olid ääretult tänulikud ja uhked, et said oma panuse anda. Pidu oli ka nende jaoks emotsionaalne ning tõdedes oma ülesande tähtsust voolasid pisaraid isegi suppi jagades,“ kirjeldas Naiskodukaitse esinaine Airi Tooming.
Lisaks sai teabejuhi Sten Weidebaumi sõnul peol kummutatud ka väide, et ühekordsed nõud on asendamatud. Suurüritusel esmakordselt kasutusel olnud pandinõude süsteem pidas suurele rahvaarvule vaatamata koormusele vastu ning tagastustelkide juures järjekordasid ei tekkinud.
Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA juhataja Margus Toomla sõnul valdab teda pingelanguse asemel hoopis rõõm. Samuti toob Toomla välja, et uuendusena on järgnevate peoaastate ajateljes toimumas muudatus.
„Paralleelselt on alanud 2025. aasta üldlaulu- ja tantsupeo korraldamine ning sügisest alustame ka 2028. aasta laulu- ja tantsupeo korraldamisega. Sellega seonduvalt on plaanis peoaastate ajateljes teha muudatus – peod, mis pidanuks toimuma 2027. ja 2029. aastal, tõstetakse kokku 2028. aastale. Sellega pikeneb tõenäoliselt peonädala kestus ning suureneb ka osalejate, kontserdite ning etenduste arv,“ selgitas Toomla.
