„Meie toodangu hinnatase on mõnes riigis valuutakursi muutuste tõttu palju kasvanud ehk euro on muutunud tugevamaks. See on eriti suur probleem Rootsi eksportimisel, kus üksnes kursimuutuse tõttu on Eesti kaup aastaga üle 10% kallimaks muutunud,“ sõnas majandusanalüütik ja riigikogu arenguseire keskuse uuringute juht Uku Varblane.

Statistikaameti andmetel on Eesti majanduslangus pikaajaline ja sügav ning eelmises kvartalis ulatus see taas ligi 3%-ni. Eriti mõjutab seda tööstustoodangu suur kahanemine. Ka eratarbimine väheneb juba neljandat kvartalit järjest.

Varblase sõnul on Euroopa tervikuna läbimas kõrge inflatsiooni ja madala kasvuga perioodi ning konjunktuur on suhteliselt nõrk. Aga Eesti puhul on probleemiks ka see, et meie peamiste eksportivate majandusharude sihtturud on keskmisest rohkem mõjutatud. Näiteks on palju räägitud puidutööstusest ja kitsamalt puitmajade tootmisest, kus nõudlus Põhjamaades on kõvasti langenud seoses sealse kinnisvaraturu kehva seisuga.

„Nõudluse languse üheks oluliseks põhjuseks on ka see, et Eesti toodangu hinnatase on kiiresti kasvanud. Meil on olnud Euroopa keskmisest kiirem inflatsioon ja nö sisendhinnad on palju kasvanud,“ märkis Varblane.

Selles on oma osa ka idasuunalise impordi ärakadumisel, kust teatud toormeid soodsamalt hangiti. Päris pikalt õnnestus kasvanud sisendhindasid kanda üle lõpptarbijatele, kuid see on võimalik vaid teatud piirini ja ühel hetkel enam kõrgema hinnaga tooted ei leia ostjat.

Varblase hinnangul see aga kogu majanduse püsimist siiski ei ohusta. Kuigi erinevad baromeetrid peegeldavad, et nii ettevõtete kui ka tarbijate ebakindlus tuleviku suunal on suur on ka teatud positiivseid märke – hinnatõus on pidurdumas, kuigi mõnevõrra aeglasemalt, kui oodati.

„Järgmiste kvartalite majandusnäitajad võiksid olla juba paremad puhtalt seetõttu, et võrdlusbaas on madalam. Töötajate vaates positiivseks saab pidada ka seda, et tööturu näitajad on siiani püsinud küllalt tugevad. Samas võib languse kestma jäämine tähendada, et ettevõtted on sunnitud hakkama sügisel töökohti kaotama,“ tõdes Varblane.

Ta pidas vajalikuks loota oma tublide ettevõtjate kiirele kohanemisvõimele. „Senistest kriisides on Eesti ettevõtted näidanud kiiret kohanemisvõimet ja võib loota, et nii läheb ka sel korral. Majanduse püsimine otseselt ohus pole, aga taastumine võib kujuneda pikaajaliseks.“

Mitmikkriisis lõpp-punkti riik

Luminor panga peaökonomist Lenno Uusküla tõi esile, et meil kestab praegu ikka veel mitmikkriis. „Kui veel eelmisel aastal tähendas suur hinnatõus ühtlasi ka suurt tarbimisbuumi, kus pered püüdsid kulutada raha enne kui see väärtuse kaotas, siis nüüd, kus hinnad ei tõuse, pole vaja ennaktempos enam tarbida. Samuti on palkade ostujõud väiksem, säästud väiksemad ning ka säästude eest saab vähem osta, sest hinnatase on kõrgem,“ leidis ta.

Uusküla sõnul on ka intressimäära tõus olnud paljudele ootamatult suur. See on tõstnud laenumakseid kõigile neile, kes intressimäära eluasemelaenule ei fikseerinud. See vähendab võimalust kulutada muudele ostudele. Lisaks tähendab intressimäära tõus ka piiri kinnisvara hindadele, sest sama palga eest saab nüüd väiksema maksimaalse laenu.

Ta juhtis tähelepanu ka sellele, et Venemaa sõja ning sanktsioonide tõttu on Eesti muutunud varasemast vahendajariigist pigem lõpp-punkti maaks. „Toorainet, mida varem Venemaalt soodsatel tingimustel osteti, ei ole võimalik enam osta ning seetõttu pole enam ettevõtetel varasemat konkurentsieelist,“ lausus Uusküla.

Ent ka start-up ja kinnisvara sektor, mis enne vedasid Eesti majandust, toimivad praegu ellujäämisrežiimil. „Lisarahastuse saamine on keeruline ja omavahenditest pole võimalik alati isegi mitte ellu jääda, rääkimata investeerimisest.“

Samas pole kartust, et kogu majandus kokku vajuks. „Eesti majandus tervikuna on väga mitmekülgne ning ei ole ühtki tegevusala, mis tervenisti domineeriks, nii nagu on seda autotööstus mõnes riigis. Eesti majandus püsib ja kohaneb, kuna osal tegevusaladel läheb endiselt hästi,“ märkis ta.

Veelgi suurem kokkuhoid

Inimeste rahaline toimetulek on aga paraku endiselt kesine, sest palga ostujõud on võrreldes aasta taguse ajaga vähenenud 12%. Veelgi enam vähenes vabalt kasutatav tulu, sest suurenesid just kodu ja söögiga seotud kulutused.

„Kõigepealt kulutati suurem osa sissetulekust, siis kulutati sääste. Tarbimine jätkus suuremas mahus, kui seda võimaldanuks sissetulekud. Ressursid on aga otsa lõppemas ning seepärast väheneb tarbimine. Majanduse taastumine on edasi lükkunud ning seepärast pole sissetuleku väljavaated ka enam nii optimistlikud. Vaja on veelgi rohkem raha kokku hoida,“ nentis ta.

Ka aasta teine pool tuleb tema sõnul seepärast raske. Tööstustoodangu märkimisväärset kasvu ei ole oodata, pigem võib süveneda langus. Reaalpalk on tõusmas, kuid selle kõrval on jätkuvalt kõrged kodulaenu maksed ja järjest enam kujuneb probleemiks võimalik töö kaotuse oht.

„Euroala majanduse väljavaade on neil kuudel kiirelt halvenemas ja oodatud kasv järgmiseks aastaks väga suure küsimärgi all. See teeb Eesti majanduse tugeva taastumise järjest ebatõenäolisemaks,“ hoiatas Uusküla.

Säästud päästavad

Taltechi makroökonoomika professor Karsten Staehr tõi välja, et kuigi praegune majanduslangus on olnud suhteliselt sügav ja pikaajaline, ka võrreldes teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega, on see palju pehmem, võrreldes sellega, mida kogesime pärast 2008.-2010. aasta ülemaailmset finantskriisi. „Tootmine on vähenenud, aga palju vähem kui 15 aastat tagasi. Töötus on praegu palju madalam, kui see oli siis ja finantssektor on paremas seisus. Jah, Eesti majanduses on langus, aga me oleme kogenud hullemaid tagasilööke,“ trööstis ta skeptikuid.

Eesti majanduse langust eelmisel aastal ja selle aasta esimeses pooles aitavad selgitada mitmed tegurid. Venemaa invasioon Ukrainasse tõi kaasa palju kõrgemad energiahinnad. See mõjutas Eestit rohkem kui enamikke teisi riike, sest meie tööstus ja hooned on väga energiamahukad.

„Sõda ja sellega seonduv kõrge inflatsioon on muutnud ettevõtteid ja eraisikuid ka tuleviku osas ebakindlamaks, mistõttu lükatakse edasi investeeringuid ja vähendatakse tarbimist. Samuti on eksport Venemaale mingil määral vähenenud sanktsioonide tõttu. Eksporti naaberriikidesse nagu Soome ja Rootsi on pidurdanud nende riikide madal  majanduskasv,“ selgitas Staehr.  

Mis puutub languse aegset tarbimise vähenemisse, mis omakorda on seotud inimeste rahalise toimetulekuga, siis leibkondade tarbimine on olnud muutumatu või vähenenud 2022. aasta algusest alates. Selle põhjuseks on tõenäoliselt see, et ollakse ettevaatlikumad Ukraina sõja, kõrge inflatsioonimäära ja ebakindla väljavaate tõttu.

„Leibkondi, kellel on suur võlakoorem, sealjuures hüpoteeklaenud, võivad survestada ka kõrged intressimaksed, kuna Euroopa Keskpank on tõstnud kõrge inflatsiooni ohjeldamiseks intressimäärasid,“ lisas ta.

Üldiselt on Taltechi professori sõnul aga leibkondade finantsolukord võrreldes eelmise kriisiga nüüd parem, sest neil on kogunenud märkimisväärsed säästud, mida nad saavad majandusliku olukorra halvenemisel kasutada.

Vähe energiat

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina leidis omakorda, et Eesti pikaajalisemajanduslanguse üheks põhjuseks on energia tootmismahu vähenemine. Tugevama mõjuga on veel metsamajanduse, ehituse, transpordi ja finantsteenuste lisandväärtuste langus. „Elektritootmine hakkas vähenema juba enne pandeemiat, kui tõusid süsinikdioksiidi hinnad. Pärast koroonat, kui majandus tugevalt taastus, suurenes ka nõudlus energia järele. Majanduslangus on aga energiatarbimist taas vähendanud,“ lausus ta.

Kuigi nõrgenenud nõudlus, eriti ehitussektoris ja Põhjamaades on oluliselt vähendanud töötleva tööstuse tootmismahtusid, siis SKP arvestuses see Mertsina hinnangul siiski välja ei paista. Kuna töötleva tööstuse tootmismaht on vähenenud vähem, kui selle majandusharu tootmiskulud, siis on see lubanud lisandväärtusel isegi veidi kasvada.

Töötlev tööstus on aga teatavasti suurim kaupu eksportiv majandusharu. „Kaupade ekspordi langus on aga süvenenud. Kuna välisnõudlus jääb veel lähiajal nõrgaks, siis ei saa ka oodata kaupade ekspordi suurenemist.“

Rasked ajad ettevõtluses

Mertsina tõi veel esile, et kuigi eksportivaid ettevõtteid on Eestis ligi 30% kõikidest ettevõtetest, on nendega seotud kodumaine väärtusahel oluliselt suurem. „Ettevõtete käibed on langusesse läinud ja pidurdunud on ka kasumite kasv. See tähendab ettevõtetele veelgi raskemaid aegu lähiajal, sest palgasurved on tugevad.“

Kuna aga üldine tarbijahindade kasv aeglustub ja samal ajal on nominaalne palgakasv väga tugev, siis on reaalpalk kasvama hakanud. See peaks hakkama tarbimist positiivsemalt mõjutama, küll aga viitajaga. „Kui varem aitasid tarbimist suurendada koroona ajal ja pensionireformiga kogunenud hoiused, siis nüüd on hoiuste kasv järsult aeglustunud,“ hindas ta.

Suurem osakaal hoiuseid on suunatud tarbimiseks vähemlikviidsematesse tähtajalistesse hoiustesse, samuti on inflatsiooni arvestav hoiuste maht tublisti kukkunud. „Intressimäärad küll tõusevad veidi, kuid nendel on majandusele tervikuna väiksem kahjulik mõju kui liigkõrgel inflatsioonil. Eratarbimise maht sel aastal väheneb, kuid peaks järgmisel aastal näitama väikest kasvu,“ prognoosis Mertsina.

Majanduslangus taandumas?

Aasta teise poole majanduskasvu osas Swedbanki peaökonomist aga enam nii kindel polnud. Küll on tema sõnul Eesti majanduslangus tasapisi taandumas ning kõige sügavam langus jäigi eelmise aasta viimasesse kvartalisse. „Kuigi ka veel selle aasta teisel poolel peaks majanduslanguse taandumine jätkuma, on see tõenäoliselt üsna aeglane. Nii peaks aasta teisel poolel tervikuna SKP küll veel vähenema, kuid see langus tuleb esimese poolaastaga võrreldes väiksem,“ ennustas Mertsina.

Karsten Staehr näeb oma prognoosis koos enamiku majandusanalüütikutega, et Eesti SKP jääb ülejäänud aastaks suhteliselt stabiilseks ning hakkab uuesti kasvama 2024. aastal. Argumendiks on see, et paljud negatiivsed tegurid, nagu kõrged energiahinnad, madalam välisnõudlus ja ebakindlus on majandusele juba mõju avaldanud, mistõttu nende tähtsus on käesoleva aasta teises pooles ja järgmisel aastal väiksem. 

Sellel suhteliselt positiivsel stsenaariumil on aga ka tumedaid pilvi. „Ukraina sõda võib kaasa tuua järjekordse energiahindade tõusu, eriti kui transport on kuidagi takistatud. Kõrged hinna- ja palgatõusud, mida me oleme viimase aasta jooksul näinud, on vähendanud Eesti toodete konkurentsivõimet. Seetõttu võivad Eesti ettevõtted jätkuvalt seista silmitsi probleemidega oma toodete välismaale müümisel,“ tõdes Staehr.