Pangad on langetanud kodulaenude tasu. See on toonud turule aktiivsema liikumise. Miks see aga Tallinna korteritehingutes ei kajastu? Võrreldes mullusega on korterite müük isegi vähenenud. Tallinna uudiste toimetaja Üllar Luup uuris selle põhjusi.
“Märtsi korteritehingute arv tuli kümnetes protsentides alla, võrreldes aastatagusega Tallinnas lausa 30%. Kogu aeg domineerivad kasutatud korterid, tavapärane proportsioon on, et uute korterite asjaõiguslepingute osakaal tehingute koguarvust on umbes 20% kandis või natuke üle. Eks meil ole kolmas kalendriaasta majanduslangus, tarbijate kindlustunne väike ja intressimäär kõrgel,” ütles Adaur.ee kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.
Samas on selle aasta algusest kodulaenude küsimine kasvanud, jaanuaris Bigbankis isegi 88%. Veidi alla kolmandiku laenuküsimistest on seotud vana laenu ületoomisega.
“On näha, et soovitakse osta uusi kortereid rohkem, aga vaadatakse ka ringi juba olemasolevate lepingutega, võrreldakse pakkumisi, kas võib-olla õnnestub saada parem hind. Inimesed võrdlevad oma laenupakkumisi, mida rohkematest pankadest võtad pakkumise, seda suurem on tõenäosus, et keegi teeb sulle väga hea hinna, siis võid võtta selle väga hea hinna, minna teise panka, öelda, et näete, sain sealt sellise hea hinna, võib-olla olete ka valmis alla tulema. Kui varem võetigi pakkumine ühest-kahest pangast, jäigi intressimäär kõrgemaks, siis nüüd võrreldakse kõigist pankadest ja sealt lähevadki marginaalid alla,” rääkis Bigbanki Eesti äriüksuse juht Jonna Pechter.
Euribor on siiski praegu jäänud endisele tasemele. Ootus on, et see langeb juunis, siis ehk hakkab koduostmine taas suurenema.
