Tänavu ehitama hakatav kahe basseiniga polaarium saab uueks koduks jääkarudele, pingviinidele, hüljestele ja teistele polaarala loomadele.Selleks, et loomaaia külastajatel oleks parem jääkarusid jälgida, ehitatakse polaariumi kahe basseini vahele klaasist vahekäik. Lisaks loomade eluruumidele ja aiale valmivad ka puhastusseadmed.
“Tänavu suvel loodame kopa maasse lüüa ja järgmisel jaanipäeval lindi läbi lõigata,” ütles loomaaia direktor Mati Kaal. “Jääkarud elavad ju terve elu ujudes ja basseinide valmimine on seetõttu väga oluline.”
Polaariumi projekteerimine ja ehitamine võib esialgse arvestuse kohaselt maksma minna kuni 3 miljonit eurot. Tallinna tänavuses eelarves on selleks tööks ette nähtud 1,25 miljonit eurot.
Loomaaias ei kavandata uut kodu ainult polaaralade loomadele, uued aedikud peaks saama ka sada euroopa naaritsat. Nii nagu jääkarudele, ehitatakse ka naaritsatele basseinid ja lisaks veel vett ringlema panev pumpade süsteem. Aedikutesse on plaanitud üles seada videokaamerad, et loomi saaks paremini jälgida.
Loomaaia liigikaitse labori DNA-uuringute ruum saab uue tehnika. See on vajalik, et saaks määrata täpselt loomaliike ja loomade omavahelist sugulust. “DNA-uuringuid on vaja ka selleks, et teada emas- ja isaslooma omavahelist sugulasastet, et nende järeltulijad oleksid elujõulised,” ütles liigikaitse labori juhataja Tiit Maran.
Järgmisel aastal alustavad Tallinna ülikooli teadlased loomaaias SmartZoo nimelist eksperimentprojekti, millist selle ühe eestvedaja Terje Väljataga teada mujal maailmas pole veel tehtud. Nimelt hakkavad Tallinna ülikooli teadlased koos Rootsi ja Soome kolleegidega välja mõtlema ülesandeid, tegevusi ning tehnilisi lahendusi, kuidas nutiseadmete abil muuta loomaaias käimine nii lastele kui ka täiskasvanutele huvitavamaks, interaktiivsemaks ja mis peamine, mängulisemaks.
Väljataga lähtub seisukohast, et loomaaed on huvitav õppimispaik, kuid seejuures on ka oluline leida moodus, kuidas õppimine oleks kõige kiirem ja efektiivsem.
“Loomaaia külastaja ei pea olema passiivne ja seisma lihtsalt puuri ees. Mängides õpitakse sageli kõige paremini,” tõdes Väljataga. “Meie tahame õppimise abivahendina kasutada nutiseadmeid ja nende kaudu esitada mitmesuguseid interaktiivseid küsitlusi, ristsõnamõistatusi, nuputamisülesandeid ja videolugusid, mis muudavad õppimise mängulisemaks ja huvitavamaks.”
