Solvav tegu, seksuaalne ahistamine ja vägistamine on väga selgelt piiritletud seadusandluses," ütles Eesti Naisjuristide Liidu president Maarika Pähklemäe.
“Kannatanu saab taotleda kohtu kaudu isikukaitset ka politsei menetluseta,” rääkis Pähklemäe. “Isikukaitse tähendab seda, et vastaspoolel keelatakse lähenemiskeelu rakendamisega kannatanuga suhelda või temale läheneda.”
“Lähenemiskeeldu saab rakendada maksimaalselt kuni 3 aastaks,” selgitas ta. “On praktikas selliseid juhtumeid, kus vastaspool on rikkunud lähenemiskeeldu ning kannatanu on pidanud lahkuma vastaspoole ahistava tegevuse tõttu välismaale elama.”
“Ahistava jälitamise või seksuaalse ahistamise korral tuleb kannatanul esitada politseile avaldus,” sõnas Pähklemäe. “Tihti ei taha kannatanud ise asja ametlikuks teha, kuna kardavad vastaspoole veelgi suuremat kättemaksu. Selliste kaasuste puhul kaasatakse psühholooge, kes kannatanut psühholoogiliselt toetavad.”
“Ei tasu karta avalduse esitamist ja ka seda, et võib-olla polegi tegemist süüteoga,” kinnitas ta. “Uurimise käigus kontrollitakse kõiki asjaolusid ja kui tegu kvalifitseerub tsiviilasjana vaieldavaks teoks, siis seda selgitatakse kannatanule eraldi.”
“7. Seoses Istanbuli konventsioonidega on Eestis seadusandlust muudetud ning naiste vastu suunatud vägivalla ohvritel on võimalust saada erinevatelt organisatsioonidelt nii õigusabi kui ka psühholoogilist abi,” märkis jurist. “Ka Eesti Naisjuristide Liit ja M.Pähklemäe & Co Law Office pakub kannatanutele juriidilist nõustamist ja kohtus esindamist koostöös partneritega.”
“Seksuaalse ahistamise süüdistus on väga tõsine ja selle süü kehtivuse üle saab otsustada ainult kohus. Samas mitte igasugune seksuaalsena näiv solvav tegu, ei pruugi olla veel süütegu.”
