Kopli päästekomandot tuleb laiendada ja muuta koos maakaitsega suuremaks päästekeskuseks.
Kas me ikka õpime midagigi sõjast Ukrainas? Mida tähendab laiapõhjaline riigikaitse praktikas, milleks riik tahab hakata eraldi makse koguma? Kas päästekomandode sulgemine 60 000 elanikuga asumis on ikka mõistlik? Leidke Euroopas linn, kus elab üle 60 000 elaniku ja kus pole päästekomandot? Sellist linna pole olemas.
Õppige ajaloost
Meil tasub meenutada meie kurba ajalugu. Kahjuks pole me senini päris õigesti õppinud meie valitsuse tegemistest enne Teist maailmasõda. Enne Teist maailmasõda müüs Eesti Vabariik maha oma tõelised kaks sõjalaeva (kuigi vanad), aga mis teenisid ostjate riike aastakümneid edukalt edasi. Meie ostsime selle asemel kaks allveelaeva, mis ei saanud asendada müüdud laevade võimet osutada vastupanu. 17. juunil 1940. aastal saabus kahjuks tõetund, mis näitas, kui palju me suutsime vastupanu tegelikult osutada.
Õppige Ukraina sõja kogemusest
Kuid tuleme tagasi sõjakogemuse juurde Ukrainas. Sõda Ukrainas pani mõistuse pähe ka meil ja nüüd tehakse üht-teist territoriaalkaitse loomiseks ka Eestis.
Kuid tuleme nüüd Põhja-Tallinna sadamate juurde. Põhja-Tallinn on tiheasustusega ala, kus meie inimeste kodude, elumajade vahele on peidetud sõjasadam.
Arvake ära, kuhu tuleb esimene raketirünnak, kui meie oletatav vaenlane päriselt Eestit sõjaliselt ründab? See tuleb Tallinnas kindlasti Noblessneri piirkonda elumajade pihta (arvestades meie potentsiaalse vaenlase mitte eriti suurt raketirünnaku täpsust). Ukraina sõja kogemus on näidanud, et eriline sihtmärk vaenlasele on tuletõrjujad (päästjad), sest rünnatakse alati kahes laines – esimene rünnak on elamurajooni pihta ja siis oodatakse pool tundi või tund, kuni päästeautod koos päästjatega kohale jõuavad ja siis tuleb uus rakett, mis peab hävitama päästeautod ja surmama päästjad.
Põhja-Tallinn võib jääda abita
Kujutame nüüd ette, et esimese rünnaku puhul tulevadki Noblesnerisse Lilleküla päästekondo päästjad ja neid tabab teise laine raketirünnak ning meil pole päästjaid enam ei Lilleküla komandos, mis peaks katma ka südalinna, ega ka Koplis, sest 2023. aasta lõpus panime komando kinni. Kui Eesti valitsus (eriti siseminister ja kaitseminister) oleks päriselt asja läbi mõelnud, siis meil ei koondataks päästjaid, vaid mobiliseeritaks need väljaõppinud mehed Kopli komandos kiirkorras maakaitse koosseisus täiendavaid päästjaid juurde koolitama.
Sõjalise konflikti puhul on oht esimestel kriisipäevadel jääda oma päästjatest ilma ja tulle ei saa saata väljaõppeta meest ning rusude alt inimesi lusika või kühvliga välja ei kaeva. Need samad päästjad on välja pakkunud, et kogutud raha riigikaitseks kasutada näiteks Põhja-Tallinna piirkonna strateegilistes kohtades nagu sadamad, mida vajame abi saabumiseks või luua näiteks majade juurde suuremad alaliste generaatorite jaamad, mis suudavad ulatusliku elektrikatkestuse ajal hoida kriisis toimivana maju, kust inimesed saaksid abi (eelkõige vett, sooja, sidet, sooja sööki, viia varju emasid ja lapsi).
Kui me teeksime laiapõhjalise riigikaitse maksust seda, siis elanikkond mõistaks selle maksu vajadust. Kõik, kes veidigi teavad Põhja-Tallinna eripära, teavad, et kõige raskem on ummiku ajal pääseda Põhja-Tallinna asumitesse väljaspoolt linnaosa. Kui päästekomando asub Koplis ja kiirabijaam Sitsi asumis, siis nemad olles juba asumite juures, jõuavad suhteliselt kiiresti abi osutama. Nii lihtne see ongi. Samuti ei tasu unustada laevaremondtehast, mis asub selles asumis.
Peeter Järvelaid
Sisekaitseakadeemia rektor 2003-2005,
Tallinna volikogu liige, valitud Põhja-Tallinnast, õiguskomisjoni esimees
