Tallinna abilinnapea Tiit Teriku sõnul jätab siseminister Lauri Läänemets Tallinna linnale purjus inimeste kinnipidamise ja valvamise üleandmisest rääkides mulje, et kui riik enam ise oma ülesannetega hakkama ei saa, sokutab selle omavalitsuste kaela.

“Huvitav on ajakirjanduse vahendusel teada saada, milliseid kohustusi riik kavatseb omavalitsuste õlgadele panna. Vägisi jääb mulje, et kui ise enam hakkama ei saada ja on vaja oma kulusid kärpida, siis anname omavalitsustele teha,” ütles Terik BNS-ile.

Kuna ametlikku pöördumist linnale purjus inimeste kinnipidamise politseilt ülevõtmise kohta ei ole saabunud, oleks Teriku sõnul ennatlik hakata spekuleerima, millised võiksid olla teenuse osutamise üksikasjad ja kuidas peaks välja hakkama nägema joobes isikute transportimine kainestusmajja. 

Abilinnapea sõnul on Tallinn juba aastaid taotlenud riigilt munitsipaalpolitsei korrakaitseametnikele täiendavaid volitusi, et hõlbustada nende tööd ja ühtlasi vähendada politsei koormust.

“Sellel on ka politsei toetus, sest tavapärane praktika on olnud, et kuna mupol puudub õigus kasutada vahetut sundi ja inimesi kinni pidada, on tulnud iga väikseimagi pisirikkumise korral kohale kutsuda politsei. Seni on valitsus sellele vastu seisnud,” rääkis Terik.

Tema sõnul on omavalitsuste korrakaitseametnikele täiendavate volituste andmise vajadusele tähelepanu juhtinud ka Eesti Linnade ja Valdade Liit, kuid siiani pole selles suhtes edusamme tehtud. “Seetõttu tundub olevat silmakirjalik hakata rääkima omavalitsustele ülesannete delegeerimisest ilma vajalike õiguslike muudatusteta,” lisas abilinnapea.

Praegu kasutab kainestusmaja teenust keskmiselt umbes 500 inimest kuus, nende seas ka lähivaldade ning välisriikide kodanikud. “Enne, kui sellised läbirääkimised ja ülesannete delegeerimine algavad, tuleks muuta seadusandlikku raamistikku. Samuti tuleb arvestada, et täiendavate kohustuste korral peab kaasas käima piisav ressurss ja koolitus,” toonitas Terik.

Siseminister Lauri Läänemets ütles kulude kokkuhoiust rääkides, et tulemuslikuma koostöö saavutamiseks peaks ühendama Tallinna arestimaja Tallinna vanglaga, sest seal on selleks piisavalt ruumi ja vajalik personal. “Arestimaja sulgemisel saaks politsei- ja piirivalveamet (PPA) suunata vabanenud ressursi teistesse politseitegevustesse,” rääkis minister Läänemets.

Siseministri sõnul on ta võtnud eesmärgiks ka aastaid räägitud kohalike omavalitsuste korrakaitseametnike õiguste laiendamise, mis annaks võimaluse anda näiteks Tallinnale üle alkoholijoobes inimeste kinnipidamise ja valvamise ülesande. “PPA-le jääks sellisel juhul vaid agressiivsete joobes inimestega tegelemine. Omavalitsus saaks aga pakkuda korduvalt kainestusmajja toodud inimestele vajalikke sotsiaalseid teenuseid, sest alkoholism on eelkõige haigus, mis vajab ravi, mitte karistust,“ selgitas Läänemets.