Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt arutas sel nädalal koos prantsuse ja saksa digiministritega tehnoloogiakonverentsi VivaTechnology paneeldiskussioonis süsinikuneutraalse tuleviku ning selle üle, kuidas digilahenduste abil panustada EL rohepöördesse.
Minister Andres Suti sõnul tuleb täna nii riikidel kui ettevõtetel üha enam hinnata oma tegevuse mõju kliimale ja keskkonnale. „Digisektoril on rohepöördes kahtlemata oluline roll. Näiteks meie digiriigi arendamisel pole Eestis seni lahenduste keskkonnahoidlikkusele väga suurt tähelepanu pööratud, samas digilahenduste kasutamise keskkonnajalajälg Eestis ja ka mujal maailmas üha kasvab,“ rääkis Sutt.
„Eesti digiriiki võiks võtta kui üht suurt tehnoloogiaettevõtet ja ka meil tuleb minna üle keskkonnasõbralikumatele lahendustele,“ märkis minister, kelle sõnul hinnatakse tulevikus digiteenuste väljatöötamisel ka keskkonnamõjusid, alates seadmete kasutamisest kuni nende toiteallikani. „Uues digiühiskonna arengukavas on rohelise digiriigi teema selgelt esindatud ja järgnevatel aastatel töötame selles suunas, et saada üheks digitaalselt rohelisemaks riigiks maailmas!“
2019. aastal andsid 33 Eesti tehnoloogiaettevõtet ülemaailmse IKT-sektori kasvava keskkonnajalajälje vähendamiseks nn rohelise lubaduse (Green Pledge) oma äritegevuses kliimaneutraalsuse suunas liikumiseks. Suti sõnul ei tohiks aga kliimamuutuste lahendamine jääda üksnes üksikute või suuremate tehnoloogiaettevõtete eraprojektiks. „Uued tehnoloogiad kujundavad meie üleminekut süsinikuneutraalsele ja ringmajandusele, kuid ei piisa sellest, kui neid võtavad kasutusele vaid suuremad või rikkamad ettevõtted. Enamik meie ettevõtetest on väikese või keskmise suurusega ja ka neil tuleb leida viise, kuidas viia ellu digipööret ja seeläbi anda oma panus jätkusuutlikumasse tulevikku. See aga eeldab mõttemalli muutust,“ tõdes Sutt.
Euroopa Komisjoni andmetel annavad digiettevõtted täna üle kahe protsendi maailma kasvuhoonegaasidest ja moodustavad elektritarbimisest kuni 9 protsenti. Ministrid tõid arutelu käigus välja, et täpse hinnangu andmine tehnoloogiaettevõtete toodetavate CO2 kogustele on täna veel keeruline ning vajaks suuremat selgust.
„Kui rääkida kliimaeesmärkidest, eriti mis puudutab vabatahtlikku CO2 tasaarvestust, on läbipaistvus tingimata vajalik. Ehkki kliimaseadused võimaldavad praegu heitkoguseid riikide tasandil hästi jälgida, on oluline, et teave, mida ettevõtted oma partneritele, tarbijatele ja investoritele edastavad, oleks korrektne ja üheselt mõistetav kõigile osapooltele,“ märkis Sutt kolleegidele.
