Energiahindade röögatu tõus sunnib otsima ühiskonnas süüdlasi – et kes selle jama kokku keeras. Hinnatõusu põhjuseid on justkui palju, alates halbadest asjaoludest Euroopa energiaturul lõpetades sellega, et meie praegune börsiloogikale rajatud energiasüsteem on olemuselt üldse vale.

Tänase Pealinna intervjuus ütleb ka TalTechi energeetikaprofessor Alar Konist otse välja: me oleme nn vabaturgu ehk börsisüsteemi uskudes naiivsed olnud. Lootnud, et mõni teine riik ikka piisavalt ka meie tarvis elektrit toodab ning börs kindlustab meile parima hinna. Seetõttu jättis Eesti ka oma energiasüsteemi arendamise viimasel kümnendil unarusse. “Praegu on olukord Narva elektrijaamadega selline, nagu oleks meil kuuris vana Zaporožets või Volga,” rõhutab Konist.
Selle kõige taustal oleme “julgeoleku” kaalutlustel loobumas ka nö õlekõrrest ja pannud end näiteks olukorda, kus peame hakkama Venemaa elektrit ostma läbi Soome ja kallima hinnaga. On see tõesti meie talupojatarkus?

Igal juhul peame ainult ise selle kriisi ka lahendama, sest nn ühisturul kaitseb iga riik ikka ennekõike oma elanike huve. Kindlasti peab inimesi selles olukorras aitama, ja seda tuleb teha kohe. Tänasest saab Tallinnas taotleda energiahinna hüvitist, ning pealinnas on vähemalt ligi 60 000 peret, kel peaks sellele toetusele õigus olema.

Teiseks tuleks ühiskonnas kohe maha pidada debatt, kuidas meie energiasüsteemi kardinaalselt reformida. Paika tuleks panna nii kiired kui ka pikaajalisemad lahendused.
Omal ajal oli poliitikutel väga mugav Euroopa ootustele viidates börsisüsteemiga liituda, sest nii ei pidanud korraldama arutelu süsteemi riskide ja puuduste üle. Samas elektritootjad praegu just rahapuuduse all ei kannata, kannatavad ikka lihtsad inimesed.

Eestis on praegu tuhandeid väikeste lastega peresid ja eakaid, kes oma kodus sõna otseses mõttes iga päev külmetavad – ja peavad sealjuures otsustama, kas maksta ära elektriarve või osta süüa. Eriti raskeks võib olukord minna linnades, kus kortermajade elanikud ei saa ju oma olukorda leevendada näiteks ahjukütte abiga. Lisaks on energiahindade löögi all ettevõtted, koolid, haiglad. Kehtib huvitav loogika: tootjal on “õigustatud ootus” saada taastuvenergia tasu, aga tarbijal ei ole elektri hinna suhtes “õigustatud ootusi”, nentis ka ekspankur Indrek Neivelt, kelle sõnul peaksime suutma näiteks sarnaselt Norraga tagada elektrile hinnalae.

Kõik võimalikud toimivad lahendused – hinnalagi, kodutarbijate eemaldamine börsisüsteemist, takistuste kõrvaldamine tuuleparkide rajamiselt, uute elektrijaamade rajamine, ka meie enda põlevkivi tehnoloogiate edasiarendamine – peaksid praegu olema arutluse all. Uute tootmisvõimsuste tekitamine võtab isegi kärme tegutsemise korral aega aastaid, aga ka seni tuleb pakkuda inimestele sooja tuba mõistliku hinnaga.