„Ma olen abielus olnud 14 aastat, veel me lahutatud ei ole, sest teine pool ei ole nõus koostööd tegema,“ ütles Marta. „Umbes aasta pärast koosolemist hakkasid välja tulema olukorrad, kus vastati mittemõistvalt ja -empaatiliselt. Vaimset vägivalda on tunduvalt keerulisem ära tunda kui füüsilist vägivalda.“

Eestis on viiendik inimestest elu jooksul lähisuhtevägivallaga kokku puutunud. Tallinna Naiste Tugikeskusesse pöördub aastas ligi 500 naist. Et probleem on nii laialdane, alustati Tallinnas koolitusega, mis on suunatud vägivaldsest suhtest tulnud emadele, et anda neile tuge ja teadmisi, kuidas sarnaseid suhtemustreid murda.

Koolitusel osalenud naine, kes kannatas vaimset vägivalda 14 aastat enne, kui jõudis otsusele suhe lõpetada,  leiab et koolitus on olnud talle väga suureks abiks. „See andis juurde teadlikkust erinevatest võimalustest, aitas taastada enesekindlust ning andis tarkusi, kuidas olla parem ema,“ sõnas Marta. „Mina kui ema, kes ongi tulnud raskest suhtest, mõistaksin neid erinevaid mustreid, kuidas ma ise käitun. Mõista ka seda, et kui olen ise aastaid olnud vägivalla ohver, võib juhtuda, et ma alateadlikult kannan edasi vägivaldse suhtlemise mustrit suheldes oma lastega. Ennast tuleb jälgida.“

Naised on julgemalt abi otsima hakanud

Mõistmine, et tegemist on vägivaldse suhtega tuli Marta jaoks raskelt. „Kõigepealt oli oluline see ära tunda, millises suhtes ma olen,“ rääkis ta. „Eituse faas oli päris pikalt. Näiteks oli olukord, kui olin äsja sünnitanud ja ütlesin, et ma ei jõua võtta su perekonda vastu ja ma ei jõua tervet maja koristada, siis seda ei aktsepteeritud. Lõpuks teedki seda põlvili olles, kui püsti ei jõua seista.“

Tallinna Naiste Tugikeskuse juhataja Vaike Pähni sõnul on viimastel aastatel  naised  julgemalt perevägivalla korral abi otsima hakanud ning pöörduvad nõustamisele juba siis, kui esimesed ohumärgid ilmnevad.

„Meil on väga suur võimalus õpetada naisi, et lõppeks ära selline põlvkondade ülene trauma, mis uutesse suhetesse viib,“ rääkis Pähn. „Nende naiste lapsed vähemasti võiksid paremini oma suhteid luua. See ongi meie eesmärk“

Emad peavad mõistma, kuidas end kehtestada

Vandeadvokaat ja koolitaja Ene Ahas ütles, et rõhk oli jõustada ja nõustada emasid, et nad võtaksid vastutuse ise oma elu eest ja oskaksid ennast kehtestavalt käituda. „Vanem ise on kõige suurem eeskuju oma lapsele ja vägivaldset käitumismustrit saab alati katkestada täiskasvanu,“ lausus ta. „Olulisem koht on mõista, kuidas nad üldse sellisesse suhtesse sattusid, mõista oma perekonnalugu ja õppida konkreetseid oskusi, kuidas ennast kehtestada.“

Oma töös näeb Pähn naisi, kes on oma suhte purunemise pärast õnnetud ja ei oska ennast leida. „Siia juurde lisandub veel asjaolu, et neil on lapsed, kes peaksid oma teise vanemaga suhtlema,“ sõnas ta. „See suhtlus on ema jaoks väga raske ja ta ei oska leida neid meetodeid, kuidas ta saaks anda last selle inimese kätte, kelle pärast on tema kannatused.“

Emade võimestamise koolitusgrupp toimub taas sügisel ning siis plaanitakse neid ka juba üle Eesti teistes tugikeskustes korraldada.