Keskkonnaekspert Pille Antonsi sõnul näitavad esialgsed arvutused seda, et Tallinnas võib kõrge liiklusmürataseme tõttu igal aastal esineda ligikaudu 200 südame isheemiatõvesse haigestumist. „Samamoodi näitavad need arvutused, et meil võib olla üle 7000 inimese, kellel on olulised unehäired selle tõttu, et öösel on kõrge müratase,“ nentis ta.

Liiklusmüra Tallinna piiril Tartu maanteel kostub igapäevaselt mitmete elanike kodudesse. Olgugi, et maanteed ja elamurajooni eraldab mürasein, jõuab teepervel olevatesse kodudesse ikkagi tuntav, lausa häiriv liiklusmüra.

Nii ka Priidul, kes on täpselt seal tee ääres elanud üle 50 aasta ja ütleb, et on selle lärmiga juba ära harjunud. „See tavamüra nii väga ei häirigi, aga siin on kohe selle müüri taga valgusfoor ja siis autod seal kiirendavad,“ rääkis ta. „Siis siin lähedal on veel ralli tuunimistöökoda ja eks nad ka proovivad aegajalt.“

Veel enne kui rääkida äkkmürast, nagu näiteks öösel driftivad autod, pidutsejad Telliskivis või naabri haukuv koer, ei saa üle ega ümber Tallinnas number üks müraallikast, milleks on liiklusmüra. Linlasi, kelle kodud on Järvevana tee, Pärnu maantee, Endla tänava või teiste suuremate linna magistraalide ääres ühendab see, et enamike nende koju jõudev müratase ületab valdavalt soovitusliku normi ehk on üle 55 detsibelli. Mis on aga oluline – elades pideva müra sees, satub inimene riskirühma erinevate tervisehädade suhtes.

Üle 7000 inimese kannatab unehäirete all

2020. aastal keskkonnainvesteeringute keskuse tehtud uuringu järgi pidas liiklusmüra suuresti häirivaks 12 protsenti Tallinna elanikest. 2,5 protsenti ütles, et selle tõttu on lausa häiritud nende uni. Kuid veelgi sagedasem linlaste ööune rikkuja on öine klubimuusika, eriti suvel. Jätkuvalt on vaeslapse rollis vanalinna elanikud, eriti Sauna tänaval.

Mõni halva unega öö on kahtlemata ka Kalamaja elanikel, kelle koju kostub lärm Põhja-Tallinna Depoo alalt. Suurim mure on aga üksikute baaride, klubide ja ürituste korraldajatega, kes ei ole elanikele vastu tulnud ega nõustunud määrama peo lõpuaja varasemaks või panustama heliisolatsiooni.

Tallinna ööelu nõunik Natalie Mets märkis, et Tallinnas pole erilisi pretsedente, kus ettevõtted oleksid trahvi saanud, selle eest, et nad kellegi heaolu müra tekitamisega rikuvad. „Aga selge on see, et kuskil tulevad ka piirid,“ ütles ta.

Sellistel puhkudel on ümberkaudsed elanikud helistanud MUPO-sse. Lärmi suhtes piirduvad MUPO patrulli õigused küll vaid selgitustöö tegemisega, kuid valdavalt on sellest piisanud, et uks koomale tõmmatakse ja heli vaiksemaks keeratakse. Kui teiegi koju kostub öist und segav müra, tasub sellest teada anda munitsipaalpolitsei lühinumbril 14410.

Mida aga teha ikkagi liiklusmüraga? Linnas elades paistab see olevat justkui paratamatus. Võrdluseks teiste Euroopa suurlinnadega on Tallinnas elanike osakaal, kes on liiklusmürast mõjutatud suhteliselt keskmine. Antonsi sõnul on meie olukord Riiast, mis on ka suurem linn, parem, aga Helsingist on me olukord kehvem.

Märgatavaid muutusi näeme alles aastate pärast

Mida aga Helsingilt siinkohal õppida võiks? Parim lahendus on ikkagi müraallika eemaldamine ehk autode arvu vähendamine, rattateede arendamine, rohelise linnaruumi loomine ja ühistranspordi liinivõrgustiku korrastamine. Need on küll linnavõimude peamised prioriteedid, aga märgatavaid muutusi näeme alles aastate pärast. Kas müra vähendamiseks on ka kiiremaid lahendusi?

Tallinna Tehnikaülikooli mehaanika ja tööstustehnika instituudi professor Jüri Lavrentjev rõhutas, et häid ja lihtsaid lahendusi probleemile ei ole. „On lihtsad ja odavad lahendused ja kui on põhjalik lahendus, siis see on kallim,“ märkis ta. „Palju räägitakse müraseintest, aga ma arvan, et linnale linnaehituslikult mürasein on ikkagi visuaalne reostus. Selliseid müraseinu, mis oleks ilusad ja mis kaunistaks linna, selliseid ei ole nii, et mürasein langeks kohe ära.“

Üks lihtsamaid ja efektiivsemaid lahendusi oleks Tallinna Linnavolikogu esimees Jevgeni Ossinovski hinnangul piirkiiruste alandamine. „Üks meede, mis selles osas on kahtlemata kõige lihtsamini rakendatav, ehkki kahtlemata tekitab ka vastupidiseid tundeid autojuhtides, on piirkiiruse alandamine,“ sedastas ta. „Kõik uuringud on näidanud, et piirkiiruse alandamine muudab liiklust ohutumaks, muudab teda sujuvamaks, saastab vähem õhku ja tegelikult oluliselt vähendab ka müra tänavatel.“

Juba sel aastal on linn otsustanud alandada piirkiirust ligi 70-l teelõigul. Mida üldse veel teha, et mürataset linnas vähendada? Põhjalikumat arutelu sel teemal saab juba kuulata 18. augustil Rävala puiesteel toimuval linnaruumi festivalil „Tulevik on täna/v“. Rohkem infot festivali kohta leiab aadressilt tallinn.ee/linnaruumifestival.