Tramm tekitab inimestes millegipärast emotsioone, mida muu ühistransport ei suuda tekitada. Näiteks nostalgiat – segunedes lapsepõlvemälestustega, mil trammid olid pisut teistsugused, aga mitte ülearu.

Uuenevad mobiiltelefonid, riidemood ja automudelid. Tramm on aga nagu midagi alalist ja kestvat.
Me mäletame kirgi, mis valitsesid Reidi tee ehituse ümber. Nüüd on see aga liiklussoon, milleta linna ette ei kujuta. Olles vestelnud Gonsiori tänava piirkonna elanikega, võin öelda, et uude, sadama trammiliini rajamisse suhtutakse leplikumalt, kui võiks oodata. Vaatamata sellele, et suvi toob piirkonnas nii ehitusmüra kui ka liiklusmuudatusi. Võib-olla just sellepärast, et tramm tundub kuidagi lähedasena.

Tramm pole vaid vagunid, liinikoridor ja rööpad.  See loob enda ümber täiesti uue tänavaruumi. Mõnes mõttes on tegemist nagu veresoonega. Liinide ümbruses areneb elu kiiremini kui neist kaugemal. Seetõttu annab rajatav Vanasadama trammiliin ühtlasi uue hingamise linnahalli piirkonnale. Loomulikult on oluline, et trammivõrku saavad seotud linna mere- ja õhuväravad. Kui Rail Balticu terminal Ülemistel valmis ehitatakse, siis ka bussid ja rongid.

Uuringute järgi on just tramm see ühistranspordiliik, mida inimene on ennekõike nõus autosõidu vastu vahetama. Osaliselt ilmselt põhjusel, et isiklikku autot bussidega võrreldes ei nähta niivõrd palju eeliseid. Kuigi bussidele on ühistranspordirajad, pidurdutakse ikkagi vahel ummikutes.

Peamiselt võidabki tramm mahutavuse ja kiirusega. Kuigi tormiga langev puu võib trammiliini lõhkuda, muudab see suurt pilti vähe. Uuringute järgi on bussi ja trammi liikumiskiirus, kui arvestada kõiki seismisi ja ootamisi liikluses, keskmiselt 15-20 km tunnis. Kuid mida eraldatum on trammitee muust liiklusest, seda kiiremaks muutub tramm bussist. Näiteks kui 2016. a Kopli trammiliini rekonstrueeriti ja selle asemel sõitsid bussid, võis igaüks tunda, et see on trammist aeglasem ja ebamugavam. Uuringute järgi hindab reisija esmajoones just kiirust sõitmisel punktist A punkti B.

Kahjuks pidurdab trammiliinide kiiremat ehitamist tõsiasi, et see on kallis ja keeruline. Samas on veel üks pluss, et trammil pole all rehve ja ta ei lisa panust saastusesse, mida tekitab rehvide hõõrdumine vastu asfalti. Sellest pole vabad ka elektrisõidukid.
Praeguse Eesti Vabariigi ajal on rajatav sadama trammiliin teine uus pärast lennujaama viivat trassi. Analüüsitakse veel viie trammitee rajamise võimalust ja vajadust: Järve, Liivalaia, Narva mnt, Kalaranna ja Pelguranna. Linn läheb seda teed, et loob harusid n-ö ajaloolistele trammiliinidele.
Pealkirja osas pakkus muide inspiratsiooni linnaplaneerija Jaak-Adam Looveer. Ta uurib kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonnas doktoritöö raames tipptunnita linna, sealhulgas trammiliikluse võimalusi. Just trammid on üks peamisi võimalusi saavutada tipptunnivabam linn.