Uuringute järgi on Eestis eakad inimesed enda eluga rohkem rahul kui noored täiskasvanud. Näiteks depressiooni esineb neil lausa kaks korda vähem. Eakate vaimse tervise mured on hoopiski tavapärase väsimuse, kurnatuse ja isoloeerituse nägu, jäädes nii tihti lihtsalt peitu ja seda ka lähedaste eest.
On see elukogemus, pingevaba argipäev või rahu iseendaga, igatahes eri uuringute järgi on meie eakate rahulolu eluga olnud läbi aastate suurem Eesti keskmisest. Et rõõm ikka säiliks, arutleti Pirita väärikate huvikoolis sel korral vaimsest tervisest. Väärikad jagasid ka omavahel häid mõtteid, mis on neid elus edasi kandnud.
“Minul kaardile, mis mulle tagasi tuli, oli kirjutatud “Ela ausalt”.
See pani mõtlema ja tahan öelda, mina kirjutasin “Ole tänulik kõige eest, mis elu on sulle pakkunud”,” ütles Anne. “Aga mis meie elul siis viga on? Elu on ju ilus. Ausalt, mina ei näe, mis elul viga peaks olema. Küsitakse, mis sul viga on, et sul midagi viga ei ole,” ütles Anne2. Lõpuni kaitstud ei ole aga keegi.
Vaimse tervise muredest esineb eakatel kõige sagedamini depressiooni ja ärevust. Seda küll vähem kui noortel. Näiteks mulluse inimarengu aruande järgi on kuni 34-aastastest täiskasvanutest Eestist 44 protsendil depressioonirisk. 65–84-aastaste seas on depressiooni tunnused 19 protsendil. Eakad ei taha ka vaimseid muresid sageli tunnistada, pigem kipuvad nad olema rohkem väsinud, isoleeritud või muretsevad liiga.
“Kui vanemal inimesel on kas ärevus, tal on tunne, et ei saa mingi asjaga hakkama, ta võiks ikkagi selle barjääri endas ületada ja lähedastele ütelda. Tänasest seminarist tuli ka välja, et vanemad inimesed rääkisid, et bussis ei anta istet, kohe ütlesid teised, aga kas te küsisite ja kui öeldi, kas te küsite istet, kõik heameelega annavad istet,” ütles psühholoog Anneli Salk.
Ühiseid mõtteid Pirita väärikate huvikoolis jagatakse uuesti 16. veebruaril. Siis on teema kunstiajalugu ja vestlust peab Jüri Kuuskemaa.
rick
20. jaan. 2024 16:06