Vaata järgi, keda toetavad enim noored ja vanad, väikese sissetulekuga ja suurema sissetulekuga valijad, põhiharidusega ja kõrgharidusega inimesed, mehed ja naised, eestlased ja venelased. 

Põhiharidusega valijate suurima toetuse pälvib Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), kesk- ja kõrgharidusega valijate hulgas on menukaim Reformierakond, selgus BNS-i ja Postimehe tellitud uuringufirma Kantar Emor jaanuari lõpus läbiviidud küsitlusest.

Kõrgharidusega valijad eelistavad Reformierakonda

Põhiharidusega vastajate hulgas pooldas EKRE-t 27 protsenti, Keskerakonda 21,9 ja Reformierakonda 20,6 protsenti vastanutest. Rohelisi eelistas 10,6 protsenti, Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda (SDE) 6,9, Isamaad 6,4 ja Vabaerakonda 4,6 protsenti, Eesti 200-t eelistas 2,1 protsenti põhiharidusega valijatest, Elurikkuse Erakonnal (ERE) selles rühmas toetus puudus.

Keskharidusega vastajate hulgas eelistas Reformierakonda 26,5, Keskerakonda 24,4 ja EKRE-t 21,4 protsenti. SDE-d pooldas 9,2, Isamaad 7,1 ja Eesti 200 eelistas 6,3 protsenti, rohelisi 3,7, Vabaerakonda 1,2 ja ERE-t 0,4 protsenti.

Kõrgharidusega vastajate rühmas oli samuti suurima toetusega Reformierakond 27,4 ja teine Keskerakond 25,2 protsendiga. Sotsaaldemokraatide toetus oli selles rühmas 11,3 protsenti, Eesti 200-l 10,2, EKRE-l 10, Isamaal 8,6, rohelistel 4, Vabaerakonnal 1,8 ja ERE-l 1,5 protsenti.

Noored eelistavad Reformierakonda

Vanuserühmas 18-34 aastat toetas Reformierakonda 29,2 protsenti vastanutest, teisel kohal oli Keskerakond 16,3 protsendiga, kolmas Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) 15,1 ja neljas oli noorte seas Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE), mida eelistas 13,4 protsenti. Viienda toetusega oli noorimas valijarühmas Eestimaa Rohelised 9,6 protsendiga, kuues Eesti 200 7,6 ja seitsmes Isamaa 4,9 protsendiga. Vabaerakonda pooldas 3,6 ja Elurikkuse Erakonda (ERE) 0,2 protsenti noorima vanuserühma valijatest.

Valijatest vanuses 35-49 eluaastat pooldas Reformierakonda 28 protsenti, Keskerakonda 23 ja EKRE-t 19,9 protsenti. Neljanda toetusega oli siin rühmas SDE 9,8 protsendiga, viies Isamaa 6,7 ja kuues Eesti 200 6,2 protsendiga. Rohelisi pooldas 4 protsenti, Vabaerakonda 1,3 ja ERE-t 1,1 protsenti nooremas keskeas valijatest.

50-64-aastaste seas toetab 28,8 protsenti Keskerakonda, 22,6 protsenti EKRE-t ja 20,2 protsenti Reformierakonda. 9,1 protsenti pooldab Isamaad, 8,4 protsenti sotsiaaldemokraate, 8,1 protsenti Eesti 200, 1,5 protsenti Vabaerakonda, 1 protsent rohelisi ja 0,4 protsenti ERE-t. 

Vanimas vanuserühmas, 65-84-aastaste hulgas, oli samuti kõrgeima toetusega Keskerakond, mille poolt hääletaks 31,3 protsenti, teine oli Reformierakond 27,1 ja kolmas EKRE 15,5 protsendiga. Isamaad eelistas 9,9, ja Eesti 200 6,8 ja sotsiaaldemokraate 6,4 protsenti eakatest valijatest. Rohelisi eelistas 1,9 ja ERE-t 1,1 protsenti, Vabaerakonnal selles rühmas toetus puudus. 

Mehed toetavad EKRE-t, naised Keskerakonda

Meestest annaks oma hääle EKRE-le 28,1 protsenti, Reformierakond saaks 23,5 ja Keskerakond 18 protsendi meeste toetuse. Isamaad pooldas 9,6 protsenti meestest, Eesti 200 7,5 protsenti ja Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda (SDE) 5,7 protsenti, rohelisi eelistas 4,5 protsenti, Vabaerakonda 1,8 ja Elurikkuse Erakonda (ERE) 1,1 protsenti meestest. 

Naiste hulgas annaks 29,9 protsenti oma hääle Keskerakonnale, Reformierakonda eelistaks 28,6 ja sotsiaaldemokraate 13,1 protsenti. EKRE saaks 9,7 protsendi naiste toetuse, Eest 200 pooldas 6,9 protsenti, Isamaad 5,7, rohelisi 4,2, Vabaerakonda 1,5 ja ERE-t 0,3 protsenti naisvalijatest. 

Pensionärid eelistavad Keskerakonda

Pensionäridest suurim osa pooldab Keskerakonda. Töötajad, omanikud ja õppurid eelistavad kas Reformierakonda või EKRE-t.

Suurima toetuse ühes valijagrupis saavutas Keskerakond, mida pooldas 31 protsenti pensionäridest. Reformierakond sai selles rühmas 25,3 protsendi ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) 18,8 protsendi valijate toetuse. Ismaad pooldas 8,4 protsenti, Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda (SDE) 8,2 ja erakonda Eesti 200 5,3 protsenti pensionäridest. Rohelisi eelistas 2 protsenti ja Elurikkuse Erakonda (ERE) 0,9 protsenti, Vabaerakonnal pensionäride hulgas toetus puudus.

Palgatöötajatest eelistab 28,9 protsenti Reformierakonda, 24,4 protsenti Keskerakonda ja 16,4 protsenti EKRE-t. Neljanda toetusega on SDE, mida eelistab 9,7 protsenti, viiendal Isamaa 7 protsendiga, kuues Eesti 200 6,7 protsendiga. Rohelisi pooldas 3,6 protsenti palgatöötajatest, Vabaerakonda 2,7 ja ERE-t 0,6 protsenti.

Iseendale tööd andvatest valijatest pooldas 23,6 protsenti EKRE-t, 22,7 protsenti Reformierakonda ja 19,1 protsenti Eesti 200-t. Isamaad eelistas tööandjatest 13,3 protsenti, Keskerakonda 12,4 protsenti ja sotsiaaldemokraate 4,7 protsenti. Rohelisi ja Vabaerakonda mõlemat pooldas 1,4 ja ERE-t 1,3 protsenti tööandjatest.

Õppuritest annaks 20,4 protsenti oma hääle Reformierakonnale, 18,2 protsenti Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale, 17,2 protsenti pooldab rohelisi, 16,1 protsenti eelistaks Keskerakonda ja 14,9 protsenti EKRE-t. Eesti 200 toetus oli tudengite ja õpiaste hulgas 6,4 protsenti, Isamaal 4,2 protsenti ja Vabaerakonnal 2,6 protsenti, ERE õppurite toetst ei pälvinud.

Muus mittetöötavate inimeste rühmas pooldas EKRE-t 25,9 protsenti, Reformierakonda 21,2 ja Keskerakonda 20,8 protsenti vastanutest. Sotse eelistas 12,3 protsenti, rohelisi 9,6, Eesti 200-t 5,2 ja Isamaad 4,2 protsenti. ERE-t pooldas selles rühmas 0,7 protsenti, Vabaerakonna toetus oli null.

Eestlased toetavad Reformierakonda, venelased Keskerakonda

Reformierakonda toetas jaanuari viimasel dekaadil 31,6 protsenti eestikeelsetest valijatest, teisel kohal püsib kindlalt Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), mille reiting eestlaste hulgas oli 22 protsenti. Kolmandal positsioonil eestlaste hulgas on Keskerakond 12,3 protsendiga.

Toetuselt neljas erakond eestlaste seas on Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 10,1 protsendiga, olles jaanuari algusega võrreldes 2,6 protsendipunkti võrra langenud. Viies erakond on eestlastest valijate hulgas Isamaa 9,5 protsendiga ning kuues Eesti 200, mida toetas 6,8 protsenti. Rohelisi toetas 5, Vaberakonda 1,8 protsenti ning Elurikkuse Erakonda 0,9 protsenti eestikeelsetest valijatest.

Venekeelsete seas oli Keskerakonna toetus 65,6 protsenti, kuid järgmise kolme erakonna toetus oli sisuliselt võrdne. Eesti 200 pooldas jaanuari teises pooles 8,5 protsenti venekeelseid valijaid, sotsiaaldemokraate 8,4 ja Reformierakonda eelistas 8,1 protsenti. EKRE-t eelistas 5,4 ja rohelisi 2,1 protsenti venelasi. Vabaerakonna toetus oli muut rahvusest inimeste hulgas 1,4 ja Isamaal 0,6 protsenti. ERE-l venekeelsete hulgas toetust ei olnud.

Väiksema tuluga toetavad Keskerakonda, jõukad Reformierakonda

Kuni 500 eurot pereliikme kohta teenivate inimeste hulgas eelistas 28,1 protsenti Keskerakonda ja 23,3 protsenti Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE), Reformierakonda pooldas 19,9 ja Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda (SDE) 12,1 protsenti madalaimat tulu teenivatest kodanikest. Viienda toetusega oli Eesti 200, mida eelistas selles rühmas 6,5 protsenti, isamaad pooldas 4,5 ja Eestimaa Rohelisi 4,4 protsenti, Elurikkuse Erakonna (ERE) poolt hääletaks 0,7 ja Vabaerakonna poolt 0,6 protsenti selle rühma valijatest.

Keskmises sissetulekurühmas, kus inimeste eelmise tulu ühe pereliikme kohta oli 501-900 eurot, oli samuti kõige kõrgem Keskerakonna toetus, mida pooldas 29,6 protsenti. Reformierakonna toetus selles rühmas oli 26,1 ja EKRE-l 13,4 protsenti. Sotsiaaldemokraate eelistas selles sissetulekurühmas 9,2 protsenti, Eesti 200-t 7,6 ja Isamaad 6,6 protsenti vastajatest. Roheliste reiting selles rühmas oli 4,5, Vabaerakonnal 1,8 protsenti ja ERE-l 1,3 protsenti.

Kõrgeimas sissetulekurühmas, kus pereliikme kohta teeniti üle 900 euro, oli suurima toetusega Reformierakond, mida pooldas 38,7 protsenti, EKRE-t toetas 17,3 ja Keskerakonda 13,1 protsenti. Neljandal positsioonil oli selles rühmas SDE 9,9 protsendiga, viies Isamaa 9,5 protsendiga, kuues Eesti 200 6,8, seitsmes roheliste erakond 2,5, kaheksas Vabaerakond 2 ning üheksas ERE 0,2 protsendiga.

Nende hulgas, kes keeldusid oma sissetulekut teatamast, oli kõrgeima toetusega Keskerakond, mida pooldas 25,4 protsenti, EKRE-t toetas 20,5 ja Reformierakonda 18,6 protsenti. Isamaad pooldas 11,4, Eesti 200-t 8,1, rohelisi 6,9 ja sotsiaaldemokraate 6,3 protsenti. Vabaerakonna toetus selles rühmas oli 2,5 ja Elurikkuse Erakonnal 0,3 protsenti.

Suuremates linnades on esikohal Keskerakond

Tallinnas elavatest valimisealistest kodanikest pooldas Keskerakonda 34,3 protsenti ja Reformierakonda 29,8 protsenti vastanutest. Suuruselt kolmanda toetusega oli Tallinnas 12,2 protsendiga, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), neljas Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 8,4 protsendiga, viies Eesti 200 5,5 ja kuues Isamaa 4,9 protsendiga, seitsmes Eestimaa Rohelised 3,2 ja kaheksas Vabaerakond 1,6 protsendiga. 

Tartu, Pärnu, Narva ja Kohtla-Järve linnade elanikest toetab Keskerakonda 34,2 ja Reformierakonda 20,8 protsenti ning kolmandana EKRE 16,8 protsenti valijatest. Neljandal positsioonil oli SDE 11,7 protsendiga, viies Isamaa 5,1, kuues roheliste erakond 4,8 ja seitsmes Eesti 200 4,4 protsendiga. Suurte linnade kodanikest 1,4 protsenti toetab Vabaerakonda ja 0,8 protsentiElurikkuse Erakonda (ERE).

Muudes Eesti linnades on Reformierakonna toetus 24,6 protsenti, EKRE-l 22,8 ja Keskerakonnal 21 protsenti. Sotsiaaldemokraate pooldab väikelinnades 9,5 protsenti, Eesti 200 8,6 ja Isamaad 6,3 ja rohelisi 5,1 protsenti. ERE-t toetab väikelinnades 1,7 ja Vabaerakonda mõlemat 0,5 protsenti valijatest.

Maa-asulates pooldab Reformierakonda 26,2 protsenti, EKRE-t 22,6 protsenti, Isamaad 12,1, Keskerakonda 11 ja SDE-d 10,2 ja Eesti 200-t 9,5 protsenti. Rohelisi toetab maal 5, Vabaerakonda 2,5 ja ERE-t 0,9 protsenti.

Üldkogumis oli Reformierakonna toetus jaanuari lõpus 26,3 protsenti, Keskerakonnal 24,4 protsenti, EKRE-l 18,2 protsenti ja SDE-l 9,7 protsenti. Viies oli erakond Isamaa 7,5 protsendiga ning kuues Eesti200, mida toetas 7,2 protsenti. Eestimaa Roheliste toetus oli jaanuari lõpus 4,4 protsenti, Vabaerakonnal 1,7 protsenti ja Elurikkuse Erakonnal 0,7 protsenti. 

Kantar Emor näitab erakondade reitinguprotsente nendest, kellel on erakondlik eelistus, seega “ei oska öelda” vastanute protsent elimineeritakse. Andmete näitamise selline viis muudab erakondade reitinguprotsendid võrreldavaks riigikogu valimiste tulemustega. Jaanuari lõpus oli “ei oska öelda” osakaal 14,3 protsenti, mis oli viimase 12 kuu madalaim. Maksimaalne statistiline viga ±2,7 protsenti. 

Kokku küsitles Kantar Emor 24.-29. jaanuarini veebiintervjuude meetodiga 1001 kodanikku vanuses 18-84 aastat.