Baltikumis tegutseva kaubandustehnoloogiaettevõtte StrongPoint juhi Rimantas Mažulise sõnul on kaubanduse valdkond e-poodide toel koroonapandeemiaga kiiresti kohanenud ning leiab, et uus aasta toob aina rohkem uusi e-kaubanduslahendusi ja arenguid just tehnoloogia poolest.

“Üks selge trend, mille jätkumist me kindlasti uuel aastal palju näeme, on niinimetatud kiirkaubanduse levik. Suuremad toidurakendused Bolt ja Wolt tulid sel aastal välja enda uute pimepoodide süsteemiga, kus inimesel on rakenduse kaudu võimalik endale tavalist toidupoe kaupa koju tellida. Teenuse teeb eriliseks aga kohaletoimetamise kiirus, mis on kohati ainult 15 minutit,” märkis Mažulis pressiteates. 

Tema sõnul on inimeste selgeks ootuseks saada enda soovitud kaup kätte võimalikult kiirelt ja kui teenusepakkuja suudab seda teha väga lühikese ajaga, on see kliendi jaoks suur eelis. Samuti saab Mažulise sõnul uuel aastal näha ka teiste kohaletoimetamisviiside populaarsuse tõusu. Näiteks on Eestis siiani üsna kasutamata potentsiaal toidu jaoks mõeldud kaubakapid, kuhu saab e-poest toidu tellida ja siis endale sobival ajal järele minna.

Norstati läbiviidud uuringu järgi on eestlaste huvi selle vastu kõrge, kuid väga palju paigaldada ei ole neid siiani jõutud. Taolised kaubakapid on Mažulise sõnul väga heaks lahenduseks hõredama asustusega piirkondades, kus poe ülalpidamine oleks liialt kulukas.

2021. aastal mõjutas kaubandussektorit ka tööjõupuudus. Mitmed kauplejad on avalikkuses rääkinud, kuidas ettevõtte motivatsioonipakette parendatakse ja millega uusi töötajaid enda juurde meelitatakse, kuna neid leida on raske.

“Kindlasti on inimesest teenindajatel jätkuvalt kaubanduses väga oluline roll, mida masinad asendada ei saa, kuid lihtsamad ülesanded on võimalik tehnoloogiale üle anda, et surve uusi töötajaid leida ei oleks nii tugev. Kaubandustehnoloogia puhul mõtlevad paljud võib-olla iseteeninduskassa peale, kuid lisaks sellele saab kasutusele võtta näiteks nutikad laotehnoloogiad, digitaalsed kaubasildid või isegi robotid, kes laos kauba organiseerimisega tegelevad. Kõik need lahendused aitavad kaupleja jaoks leevendada tööjõupuuduse muret,” selgitas Mažulis.

Vaadates kaugemasse tulevikku võib tema sõnul näha ka humanoidrobotite kasutamist, mis suudavad jäljendada inimese tegevust poes. Näiteks kaupa riiulitesse seada või neid poes ringi tõsta. Mažulise sõnul on tegelikult juba praegugi paljusid poode, kus inimesest töötajaid on näha vähe ning suurema osa tööst teevad ära iseteeninduskassad ja muud tehnoloogilised lahendused ning klienditeenindajad suunavad oma tähelepanu tehnoloogia jälgimise ja inimeste abistamisele, millega masin võib hätta jääda.

Viimase trendina toob Mažulis välja personaalsema poekogemuse. Mõned poed kasutavad juba praegu lahendust, kus poes toodete skaneerimiseks saab puldi asemel kasutada nutitelefoni, Eestis näiteks Maxima. Sellistel tehnoloogiatel on Mažulise sõnul palju potentsiaali ja ilmselt näeme selles vallas uuel aastal mitmeid arenguid.

Näiteks on mujal Euroopas juba olemas variante, kus nutiseadme kaudu näidatakse kasutajale ka skaneeritava toote aegumiskuupäeva, hinda, allergeenide infot ja palju muud. Samuti on võimalik pakkuda kliendile allahindlusi just vastavalt nendele toodetele, mida ta enamasti ostab, suurendades seeläbi kliendi lojaalsust.